Hopp til hovedinnhold

Šloahttapárkka báccit

Šloahttapárkkas leat čieža bácci. Dasa lassin lea párkkas vel Prinseassa Ingrid Alexandras skulptuvrapárka.

Ođđaseamos skulptuvra doppe lea Dronnet Sonja bázzi, mii rahppojuvvui Dronnega 80-jagi beaivvi, suoidnemánu 4.beaivvi 2017.

Dronnet Sonja bázzi

Gonagas Majestehta Dronnet Sonja skulptuvra lea guovdu Dronnetpárkka. Dasa lea viššalis  duoddariid «Mátkedronnet», ožžon iežas bácci. Ii dáidde Gonagasriikkas bálljo šat gávdnot várrečohkka gosa Dronnet ii leat gizzon. Dát bázzi lea ge skeaŋka Norgga turistasearvvis/ Den norske turistforening (DNT), Dronnega 80-jagi beaivái.

Dáiddár Kirsten Kokkin lea dien bácci govahallan ná: Dá lea  Norgga Majestehta Dronnet Sonja, guhte čohkká ja geahččá Šloahta guvlui, iežas doaimma geahčada. Son lea luoitán lávkka iežas báldii. Son lea vuot ollen muhtun čohkkii,  nagodan fas ođđa hástalusa ja sáhttá ge dies čohkohallat ja smiehtadit, ja diktit jurdagiid girddašit Norgga várrečohkaid mielde.

Kokkin lea maid ráhkadan ovtta dain eará skulptuvrrain dán párkkas, namalassii Ruvdnaprinseassa Märtha.

Prinseassa Ingrid Alexandra Skulptuvrapárka

Prinseassa Ingrid Alexandra Skulptuvrapárka rahppojuvvui miessemánu 19. beaivvi 2016. Dat lei oassi Gonagasbára 25-jagi ávvudandoaluid čalmmustahttimis. Sihke Gonagasbárra, Ruvdnaprinsabárra, Prinsa Sverre Magnus ja Prinseassa Astrid, Ferner roavvá, ledje fárus go Gonagas ja Prinseassa Ingrid Alexandra rabaiga párkka. 1 000 mánáidgárdemáná ledje maid bovdejuvvon rahpamii, dasgo dat lea mánáid skulptuvrapárka maid mánáid leat leamaš mielde ráhkadeamen.

Dál leat párkkas 12 skulptuvrra.

Gonagas Carl Johan bázzi

1868:s doalvvui Brynjulf Bergslien sárguma mainna searvái givlui ráhkadit buoremus bácci mii čájeha Carl Johana go riide heasttain. Dovddus olgorit govvačuollit serve maid gilvui, muhto álbmot oaivvildii ahte olgoriikkalaččat eai galggaše oažžut dien barggu. Danin oaččui Bergslien ruhtadoarjaga ráhkadit stuorát evttohusa. Ja loahpas oaččui Bergslien bargun ráhkadit stuorámus eaŋkil bronsačuolahusa mii goassege lei ceggejuvvon Norggas. Čuolahus ráhkaduvvui Københámmanis ja Gonagas Oscar II almmustahtii dan Šloahttapárkkas čakčamánu 7. beaivvi 1875.

Nils Henrik Abel bázzi

Gustav Vigeland monumeanta mii čájeha matematihkara Nils Henrik Abel (1802-1829) almmustahttejuvvui 1908:s. Evttohus čájehuvvui juo Čakčačájáhusas 1904:s. Ja 1905:s mearriduvvui ahte monumeanta galggai ráhkaduvvot – leikejuvvot bronssas. Málle mii lei ráhkaduvvon láirris, galggai cuvkejuvvot maŋŋá go bronsamonumeanta lei gárvvis, vai eai goassege galgan sáhttit dan kopieret. Cuvken čađahuvvui allamielalaš dilálašvuođas go monumeanta lei gárvvis.

Vigeland gal ieš lei sávvan ahte dát bázzi livččii galgan ceggejuvvot Universitehtašilljui, muhto doppe ceaggái juo A. M. Schweigaard bázzi. Digaštalle máŋga vejolašvuođa gosa livččii sáhttán bácci cegget, muhto 1907:s mearriduvvui ahte Šloahttapárka lea rievtets báiki – dan oassái párkkas maid maŋŋil leat navdán Abelhaugen. Abel biddjojvvui gávcci mettar alu granihttaaládusa ala, ja olles bázzi lea badjel 12 mettar alu.

Camilla Collett bázzi

1902:s almmuhii Norsk Kvinnesaksforening gilvvu ráhkadit girječálli ja nissonáššiid ovddideaddji Camilla Collett (1813-1895) monumeantta. Gustav Vigeland oaččui bargun dan ráhkadit. Son tevdnii badjelaš 100 evttohusa ja ráhkadii máŋga plastihkalaš sárggastusa ovdal go viimmat gávnnahit movt son hálida ahte monumeanta galgá leat.

Monumeanta lea gohčoduvvon "I storm". Vuorasnun Camilla Collett čuožžu okto garra biekkas, ja gaikkiha liinni cavggabut olggiid badjel. Monumeanta lea leikejuvvon bronssas ja almmustahttejuvvui 1911:s.

Dronnet Maud bázzi

Dronnet Maud bázzi ceaggá Dronnetpárkka sisaboađáhagas, ja dan lea ráhkadan Ada Madsen (1917- 2009). Gonagas Olav V almmustahtii dan 1959:s.

Madsen barggai álkit, gehppes arkaiseren stiilla mielde. Earret Dronnet Maud bácci Oslos (granihtta) ja Londonis (bronsa), lea son earet earát dovddus danin go lea ráhkadan Harriet Backer ja Agathe Backer Grøndahl-joavkku mii ceaggá Holmestrandas.

Ruvdnaprinseassa Märtha bázzi

Ruvdnaprinseassa Märtha bázzi ceaggá váktaviesu luhtte šloahta davábealde ja dan lea ráhkadan Kirsten Kokkin (1951- ). Dat lea skeaŋka maid Stuoradiggi attii Gonagas Haralda 70- jagi beaivái, ja son almmustahtii dan guovvamánu 21. beaivvi 2007. Sullasaš bázzi ceaggá maid ambassáda resideanssa giettis Washington D.C. – máidnosin dan barggu ovddas maid Ruvdnaprinseassa barggai Norgga ektui USA:s 2. máilmmisoađi áiggi.

Kirsten Kokkin lea dovddus iežas čáppa bronsagovvosiid dihtii, ja gohčoduvvo dávjá "romantihkalaš naturalista". Son lea ieš cealkán Ruvdnaprinseassa bácci birra ahte son "geahččala fátmmastit roahkkadis, barggánis, ealljáris ja árjjalaš Ruvdnaprinseassa, gii álo barggai Norgga ášši ovddas. "

Kokkin lea vázzán oahpu Kunglega Konstakademiijas Stockholmas ja ássá Colorados, USA.

 - ja Dronnetpárkka vuovderuoigu

Šloahttapárkka unnimus skulptuvra lea bronsa vuovderuoigu, mii lea Dronnetpárkka láddoža sullos. Dan lea Arne N. Vigeland ráhkadan 1953:s, ja dat sirdojuvvui Bygdø Gonagasgárdimis 1991:s, go bođii ođđa gonagas.

 

27.03.2020

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Fáktadieđut

Dieđut Šloahttapárkka birra:

Sturrodat: 220 mihtu

Parkkas leat badjelaš 1000 muora.

Ráhkaduvvui oktasaš párkan gaskal 1824 ja 1860.

Dronnetpárka lea leamaš párkan juo 1778 rájes.

Šloahttapárkkas leat golbma čáhcespeadjala mat leat sullii 5200 njealjádasmettara. Dain lea sullii 5 miljon littara čáhci.

Foto: Liv Osmundsen, Det kongelige hoff.
Fáktadieđut

Šloahttapárka Facebookas

Šloahttapárkkas lea su ieža siidu Facebookas. Doppe gávnnat párkagovaid, govvejuvvon iešguđet áiggi jagis, beasat lohkat párkka historjjá ja oažžut dieđuid ođđa áigumušaid birra ja maid dál leat bargamin.

Siidu heive buohkaide geat liikojit Šloahttapárkii – dahje geat hálidit diehtit movt diekkár stuora gávpotpárka doalahuvvo ja jođihuvvo.

Lávkelieđđi Dronnetpárkkas. Govva: Liv Osmundsen, Gonagaslaš hoavva