Njuike váldosisdollui

Gamlehaugen

Gamlehaugen Bergenis lea Gonagasa almmolaš resideansa dien gávpogis. Stáhta oamasta dan huksega. Statsbygg Vest hálddaša dan ja Majestehta Gonagasas lea geavahanriekti. Oassi gárdimis lea rabas álbmogii geassemánuid. 

Lei skiipagoasttideaddji ja gurutbellodatolmmái Christian Michelsen gii 1898:s osttii dán opmodaga, mii lea olggobealde Bergen gávpotguovddáža Troldhaugen lahkosis. Dat gárvvistuvvui priváhta ássandállun jahkečuođimolsašumis.

Christian Michelsen lei stáhtaministtar dalle go Stuoradiggi loahpahii uniuvnna Ruoŧain ja válljii dánska Prinssa Carl norgga gonagassan 1905:s. Go Christian Michelsen jámii 1925:s, álggahuvvui riikkaviidosaš ruhtačoagginákšuvdna skáhppun dihtii ruđaid fondii mii galggai geavahuvvot suodjalit Gamlehaugen. Dasto válddii stáhta badjelasas dan opmodaga.

Arkitektuvra

Arkiteakta Jens Zetlitz Monrad Kielland tevdnii Gamlehaugen 1899:s. Son lei oahpu váldán Duiskaeatnamis historismma áiggis. Gárdin lea sihke ladni ja šloahtta dan vuogi mielde mii millii buktá guokte goabbatlágán guovllu huksenvugiid: Loiredála ollu 1500-logu šloahtaid ja skohttalaš adellatniid main lei doardna. Arkiteakta Kielland ii kopieren, muhto geavahii prinsihpaid ja bijai daidda ođđaáigásaš detáljjaid dalááiggi jugendmálle mielde.

Go olmmoš boahtá dán šlohttii mas leat fránskalaš ja skohttalaš assosiašuvnnat, de oaidná stuora vuostálasvuođaid olgguldas ja siskkáldas viessodiŋggaid gaskka. Olgguldas hápmi lohpida áibbas eará go dat maid šloahta siskkáldas hápmi addá. Dasgo go olmmoš lávke hálla sisa – gos lea stuora guovtteetášat tráhppahálla – de olmmoš ii leat Skottlánddas iige fránskalaš renessanssas ge, muhto dan Norggas man birra niegadii čuohtejagi molsašumi áiggiid – dakkár Norga mii lea ruovttoluotta váldán iežas gaskaáiggi stuorisvuođa.

Olgguldasa ja siskkáldasa vuostálasvuođat leat fievrreduvvon viidáseappot maiddái eará stohpoortnegiidda. Lea čielggas ahte stohpoortnet ja stohpodávvirat galget muittuhit aristokráhtalaš šloahta, mas leat earet eará rokokko- ja ođđarenesanssaviessodávvirat, hollándalaš barohkka ja ođđabarohkka, ja dasa lassin sihke musihkkalatnja, girjerádju ja gárdestohpu.

Párka

Gamlehaugen birrasis lea čáppa párka mii lea hábmejuvvon eŋgelasmálle mielde, šattolaš párka mas leat eatnat lágan miestagat, eanašattut ja muorat. Párka lea rabas olbmuide ja ollugat liikojit doppe fitnat vuojadit ja váccašit párkkas, ja nu iežaset návccaidahttit.

Oahpisteapmi

Oassi gárdimis lea rabas álbmogii geassemánuid. Christian Michelsens bargolatnja lea okta lanjain mii lea rabas. Ovdalaš stáhtaministara kántuvrras lea hárve čoakkáldat mas leat 1905 áiggi muittut.

 

18.02.2015

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas