Hopp til hovedinnhold

Bygdø Kongsgård

Dát Gonagasgárdin lea Bygdøyas Osloa. Dán gárdina oamasta stáhta ja dat lea álo rabas Gonagassii.

Dán báikki geavaheigga gonagas Haakon VII ja dronnet Maud geasseorrunbáikin 1906 rájes ja gonagas Olav V geavahii dan 1991 rádjái. Dan maŋŋá lei dát geassebáiki ávdin, muhto 2007 geasi rájes válddiiga gonagas Harald ja dronnet Sonja dan fas atnui.

Historjá

Bygdø Kongsgardas lea hui earenoamáš sadji norgga historjjás. Dat leat dat opmodat riikkas mii guhkimus lea leamaš gonagasaid hálddus. Dat lei čadnon min gonagasvissui, oamastan- ja geavahanrievtti bokte, meastta juo čađat dan rájes go gonagas Håkon V Magnusson attii Bygdøya skeaŋkan iežas dronnegii, Eufemiaa, jagis 1305. Dien láhkái ovddasta ge Bygdøy 700 jagi guhkes historjjá mii lea čadnon gonagasvissui – álggos norgga, dasto dánska-norgga, ja de ruoŧa-norgga ja loahpas norgga gonagasvissui maŋŋá 1905.

Opmodaga historjjá sáhttá guorrat gitta gaskaáigái, dalle go Bygdøy gulai Hovedøya klosterii siskkit Oslovuonas. Álggugeahčen 1800-logu váldui gonagasgárdin atnui fyrstaresideansan, ja gonagas Christian Frederik orui doppe dan oanehis áiggi go son lei gonagas 1814:s. Lei ge Hagestua gos gonagas Christian Frederik vuostáiválddii stuoradiggedeputašuvnna mii bođii váldit vuostá su gonagasvuođa eretcelkojumi golggotmánu 10. beaivvi 1814.

1837:s osttii gonagas Carl Johan Bygdø Gonagasgárdina stáhtas. Ja su áiggi čađahuvvui ge nuppástuhttinbargu mii rievdadii dán báikki fránska barohkka hámis eŋgelas eanadatgárdimii. Láttu stuoriduvvui nu stuorisin go dat dál lea. Báiki lei gonagasbearraša opmodat gitta 1863 rádjái, go gonagas Carl IV vuvddii dan ruovttoluotta stáhtii. Dasto mearridii Stuoradiggi ahte báiki galgá leat Gonagasa hálddus.

Geasseorrunbáiki

1905:s álggii Bygdø Gonagasgárdima ja párkka ođđa áigodat, go gonagas Haakon VII ja dronnet Maud dagaiga báikki alcceseaskka fásta geassebáikin. Doppe soai orodeigga doaresbeal birrasisr, ja dronnet Maud beasai dikšut šáddogárddi, dan bargui lei sus stuora berpštupmi. Gonagas Olav geavahii Bygdø Gonagasgárdima olles dan áiggi go son lei gonagas.

Bygdø Gonagasgárdima váldooasi divodanbarggut, interiøraođasmahttin ja párkkaid ordnen álggahuvvui 2003:s ja bargguiguin gerge 2007 geasi. Dat ráhkaduvvui gonagas Haraldii ja dronnet Sonjai geassebáikin.

Lystgard

Rusttet lea maid okta čielgaseamos ovdamearkan dasa makkár lystgardárbevierru Norgga hearrás olbmuin lei 1600–1700-logus. Miehtá Skandinaviijá ledje hearráin dien áiggi fásta dálveresideanssat gávpogis, ja geassebáikin huksehedje sii geassegárdimiid olggobeallái gávpoga. Dákkár geassegárdimiid dovdomearka lea dat ahte dat eai leat dušše geasseorohagat, muhto doppe barge maid eanadoaluin, skáhppun dihtii oamasteaddjái dan maid dálvet dárbbaša gávpogis. Bygdø Gonagasgárdimis doalahedje dien klasihkalaš lotnolasdoaimma álggugeahčen 1600-logu rájes gitta dassážii gongagas Olav jámii 1991:s.

Gonagas Harald sávaldaga mielde sirdojuvvui dálu ja dan lagas opmodaga geavahanriekti Norgga Álbmotvuorkái ja stáhtii ođđajagimánu 1.beaivvi 2004.

Arkitektuvra

Greavva Christian Rantzau huksehii dálá váldovistti 1733:s. Son lei statthaldar 1731 rájes 1739 rádjái, ja viessu lei jurddašuvvan sutnje geassebáikin. Su ođđa gárdin gárvvistuvvui juo 1734:s, dán áiggi stiilla mielde, dego symmetralaš barohkkavisttečoakkáldat gos váldovisti lei duogábealde guovddážis. Lea huksejuvvon baroakkagárdi viesu lagas oktavuhtii.

Bygdø Gonagasgárdima váldovisti lea okta váldomonumeanttain mas oaidná barohkkaáiggi panelarkitektuvrra. Vaikko leat ge čađahuvvon divodeamit, de aŋkke oaidná vistti olgguldas hámis árra 1700-logu baroakkarkitektuvrra. Muhto váldolanja deháleamos siskkáldas dávviriid gal lea báidnán 1750 gitta sullii 1810 áigodat. Nuppi ja goalmmát etáša árkalanjas ja vuollasaš lanjain vuosttaš etášas gal vuhtoo árra 1900-logi ođasmahttinbargu.

Bygdø Gonagasgárdima párka

Váldovistti ferte maiddái geahččat dan mávssolaš gilvvagárddi oktiigullevašvuođas. Dat speadjalastá norgga gieddehistorjjá álggugeahčen 1700-logu gitta vuosttaš logi jagiide 1900-logus.

Jáhkkimis lea dien báikkis leamaš gieddi juo gasaáiggi rájes. Vuosttaš čálalaš gáldot 1700-logu rájes muitalit ahte diekko lei renessanse gilvvagárdi. 1780 rájes álggahuvvui várrogas nuppástuhttin, maid váldoámtamánni Albert Philip Levezau álggahii. Dan barggu jotkkii geavva Fredrik Moltke gitta 1795 rádjái, ja de šattai dohko dakkár gilvvagárdi ja gieddi mas lei eanet barohkka karaktera. Álggugeahčen 1800- logu báidnigohte ges romantihkalaš rávnnjádagat eanet ja eanet, ja 1840 rájes ráhkaduvvo gieddi ja gárdi romantihkalaš párkan.

Giettis lei eŋgelas gasku 1800-logu eanadathápmi ja dronnet Maud ovddidii dan dien hámis gaskal1911–1938. 1950 rájes gitta 1980 rádjái gilvet párkii ođđa šattuid ja gilvagiid, muhto párkka vuogádat ii rievdaduvvo.

2003:s, go párka lei muhtun jagiid leamaš unnán divššu haga ja lei juo billašuvvagoahtán maŋŋá go gonagas Olav vádjolii eret, de álggahuvvojedje divodanbarggut. Gieddi divoduvvui ja ordnejuvvon dassážii gonagasbárra fárrii dohko 2007:s.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas