Njuike váldosisdollui

Skaugum

Ruvdnaprinsabearaš orru Skaugum gárdimis, Askeris oarjjalulabealde Oslo. Skaugum lea Ruvdnaprinsabára resideansa, ja gárdima historjjá sáhttit čuovvut maŋos gitta gaskaáigái.

Álgoálggus gulai Skaugum Oslo Mariagirkui ja Nonneseter klosterii, muhto gárdin lea molson oamasteaddji máŋgga geardde. 1909:s osttii ministtar Fritz Wedel-Jarlsberg dien báikki. Go Ruvdnaprinsa Olav náitalii ruoŧa Prinseassa Märthain 1929:s, de ságastallagohte gos dát áittonáitalan bárra galggai orrut. Wedel-Jarlsberg čovddii dien váttisvuođa go fálai Skauguma almmolaš resideansan riikka Ruvdnaprinsabárrii, ja seamma jagi fárrii Ruvdnaprinsabárra dohko.

Gárdima boares váldooassi bulii gutnan miessemánu 20. beaivvi 1930. Maŋŋá buollima oaččui arkiteakta Arnstein Arneberg bargun plánet ođđa ruvdnaprinsagárdima. 1932:s beasaiga Ruvdnaprinsa Olav ja Ruvdnaprinseassa Märtha váldit ođđa viesu atnui.

Gonagas Olav orui Skaugumis 1968 rádjái, go de fárriiga Ruvdnaprinsa Harald ja Ruvdnaprinseassa Sonja dohko. Soai oruiga Skaugumis gitta 2001 geassái, ja de soai fárriiga iežaska ođđa Gonagaslaš ásodahkii Šloahtas.

Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit fárriiga Skaugumii juovlamánu 2003.

Arkitektuvra

Skaugumis lea hui čáppa sajádat, alladasas Asker gili bajábealde ja Skaugumčohkka vel duogábealde. Váldoviessu lea ieš dego ruvdno dán alla sajádagas, gilvojuvvon eatnamat vel vuolábealde, ja duogábealde čáppa gieddi ja párka mat viidánit oarjjás. Ja dakka das lahkosis leat ruksesivnnát olgoviesut.

Maŋŋá 1930 buollima lei eaktun ahte dat boares plánahápmi galggai doalahuvvot, nu ahte galggai sáhttit nu guhkás go vejolaš geavahit stealládagaid ja geallervuođuid mat ledje báhcán ceaggát. Ja ovdalaš boradansála sturrodagat galge maid doalahuvvot.

Huksega váldooassi lea ge eanas ovddeš viesuid hámi mielde ráhkaduvvon, mat maid ledje viŋkelmálle mielde lágiduvvon – váldosoadji lea gietti guvlui, gokko lea várddus ja servicesoadji viŋkelis dasa. Lea stuora hástalus hábmet viesu mii sávaldaga mielde galggai leat nu vuollegaš go vejolaš, ja mas galggai leat viđa mettar allosaš ja gávcci mettar govddu boradansála. Diekkár eaktu diehttelas čatná ja gáržžida vejolašvuođaid. Ii lean ságas ođđasis hukset juste seammaládje go dat mii bulii, muhto hábmet arkitektuvrra nu ahte hámis oaidná sihke ođđaklassihkalaš ja funkšunalismma álkis ja čielga linnjáid main leat buresdoaibmi čovdosat.

Skaugum huksejuvvui buollinoadjebas muvrras man olgguldashápmi čájeha dalá áiggi šaddi funkšunalistalaš ovdanbuktima ja álkis ođđaklassisismma álkis detáljaid. Olgguldas hápmi lea divoduvvon ja málejuvvon. Olgguldashápmi su lásemálliiguin čájeha ahte vuosttaš etášas, stuora lásiid duohken, leat stobut maŋŋálaga dan guvlui gos oaidná bures olggos. Nuppi etášas leat lanjat mat eai leat nu guovddážis.

Arkiteakta lea Skauguma hábmemis bidjan eanet deattu dasa ahte dat galgá leat ruoktu, go dasa ahte báiki maid galgá geavahuvvot ovddastemiide ja almmolaš dilálašvuođaide. Arkitektii lei maid gáibádus ahte lanjat galge ráhkaduvvot nu ahte dat viessogálvvut maid nagodedje dolas gádjut, bures galge heivet ođđa vissui.

Máŋitáiggi barggut

Váldosoadji lea jámma ođasmahttojuvvon. Stuorámus divodanbarggut čađahuvvo 2002:s. Váldoviesu divodanbarggut ja ođđa ásodaga ráhkadeapmi Ruvdnaprinsabárrii álggahuvvui 2002:s ja bargguiguin gerge juovlamánus 2003.

 

09.02.2015

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas