Njuike váldosisdollui

Šloahttapárka

Šloahttapárka lea okta oaivegávpoga vuosttaš, stuora párkkain. Dat birasta Šloahta juohke guovllus ja párkkas leat viiddis ruonas rásseguolbanat ja stuora, suhkkes muorat.

Párka ásahuvvui dan áiggi go ođđa Šloahtta huksejuvvui, ja šloahttaarkiteakta Linstow lei áŋgirit fárus párkka plánenbargguin. Dađistaga oaččui vuosttaš šloahttagieddedikšu, Martin Mortensen, eanet ja eanet dadjamuša párkaviidodaga hábmenbarggus. Ráhkaduvvojedje máŋga párkaplána, muhto párka ii ráhkaduvvon jur juste guđege dieid plánaid mielde.

Boares gávpotmohkit

1823: s addojuvvui lohpi oastit viessosaji Šlohttii ja párkii mii galggai ráhkaduvvot dan oktavuhtii.Dasto oastigohte ge gávpotosiid, muhto manai guhkes áigi ovdalgo párka šattai oalát Šloahta birra. Sommerro gávpotmohkki váldojuvvui mielde 1840:s. Dat lei dan ovdal leamaš priváhta párkan 1751 rájes, ja lea dat oassi maid mii dál gohčodit Dronnetpárkan. Abelhaugen ja Nisseberget báikkiid oastimiin 1845:s, šattai párka nu stuoris go dat dál lea.

Šloahtta lei gárvvis 1849: s, muhto Šloahttapárka gal gárvanišgođii dievaslaččat easka 1850-jagiin.

Romantihkalaš párka

Párka lea ráhkaduvvon dan luonddupárka jurddašanmálle mielde mii lei ovdagovvan 1800-logu párkahábmemiin, maid dalle oinnii hui ollu Eurohpá gieddedáidagis. Párka ráhkaduvvui romantihkalaš hápmegielain, gos párkka «čábbodat» galggai oidnot čáhcespeadjaliid geavle hámiin ja moalkasaddi čievrabálgáin.

Rabas párka

Párka lei álggu rájes juo rabas álbmogii, ja dađistaga go gávpot viiddui oarjjásguvlui, de šattai párka oaivegávpoga guovddášbáikin. Dan viidodat lea 220 mihtu ja das leat dál badjelaš 1000 muora, ja ollu dain muorain leat gilvojuvvon juo álggugeahčen párkka historjjás.

Šloahttapárkkas lea hui alla árvu, dat lea suodjaluvvon kulturmuitu maid Gonagaslaš hoava gieddedikšut dikšot ja áimmahuššet buoremus lági mielde, illun buohkaide.

Šloahta ovdašillju

Šloahttapárkii gullá maid Šloahta ovdašillju – riikka njunuš parádešillju. Juohke miessemánu 17. beaivvi čuožžu Gonagasbearaš balkoŋggas ja seavvá mánnáráidduide mat vázzet ovdašilju rásta. Go eará riikkaid stáhtaoaivámuččat bohtet Norgii stáhtaguossástallamii, de Gonagasbárra vuostáiváldá sin Šloahta ovdašiljus.

Šloahta bálddas lea Gardeváktastohpu. Dat huksejuvvui gaskal 1845-49, ja galgá leat boarráseamos visti Norggas mii lea huksejuvvon sveitserstiila huksenvugiin.

19.02.2015

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Fáktadieđut

Dieđut Šloahttapárkka birra:

Sturrodat: 220 mihtu
Parkkas leat badjelaš 1000 muora.

Ráhkaduvvui oktasaš párkan gaskal 1824 ja 1860. Dronnetpárka lea leamaš párkan juo 1751 rájes.

Šloahttapárkkas leat golbma čáhcespeadjala mat leat sullii 5200 njealjádasmettara. Dain lea sullii 5 miljon littara čáhci.

Foto: Liv Osmundsen, Det kongelige hoff.
Fáktadieđut

Šloahttapárka Facebookas

Šloahttapárkkas lea su ieža siidu Facebookas. Doppe gávnnat párkagovaid, govvejuvvon iešguđet áiggi jagis, beasat lohkat párkka historjjá ja oažžut dieđuid ođđa áigumušaid birra ja maid dál leat bargamin.

Siidu heive buohkaide geat liikojit Šloahttapárkii – dahje geat hálidit diehtit movt diekkár stuora gávpotpárka doalahuvvo ja jođihuvvo.

Lávkelieđđi Dronnetpárkkas. Govva: Liv Osmundsen, Gonagaslaš hoavva