Slottskapellet

Sotnabeivviid lea dáppe ipmilbálvalus maid Oslo studeantasearvegoddi lágida. 2002 rájes lea kapealla maid geavahuvvon konsearttaide, áinnas ovttas Oslo kammermusihkkafestiválain.

Šloahta vuođđogeađgi

Gonagas Carl XIV Johan bijai Šloahta vuođđogeađggi eatnamii allamielalaš dilálašvuođas golggotmánu 1. beaivvi 1825. Geađgi biddjojuvvui Šloahttakapealla áltára vuollái. Dán dilálašvuođas attii šloahttaarkiteakta Linstow Gonagassii muvrengoivvoža, ja dat goivvoš lea dál gávdnamis čájáhussan Šloahta vestibyles.

Dat ahte vuođđogeađgi biddjojuvvui juste dákko, muitala man mearkkašupmi lei das ahte Šloahttakapealla galggai leat oassin Gonagasa resideansašloahtas. Kapealla lea áidna latnja mas lea Gonagas Carl III Johan monográmma ja jahkelohku 1843, mii lei jahki ovdal Gonagasa 25-jagi ávvudeami truvnno alde. Latnja almmatge ii gárvanan ovdal loahpageahčen 1844.

Hábmen ja herven

Šloahttaarkiteakta Linstow sáddii tevnnegiid Berliinnas 1837:s, mas ledje mielde sihke girkolanja ja koaraoasi tevnnegat. Maiddái dás vuhtto čielgasit ahte son lea viežžan inspirašuvnna duiska arkiteavttas gean namma lei Schinkel.

Goabbat bealde váldokapeallalanja leat siidolanjat galleriijaiguin main leat guhtta stoalppu goappáge guhkesseainni bealde. Dáid siidolanjaid ovddabeallái leat derpojuvvon gipsrelieffat mat čájehit dan njeallje evangelistta, daid lea duddjon govvačuolli Hans Michelsen.

Koarrageažis lea apside (beallejorba) hápmi, ja seaidni áltára duohken lea ráhkaduvvon devkesrukses stukkmarmoris. Orgel lea galleriijas das bajábealde.

Ieš áltár lea ráhkaduvvon vilges stukkmarmoris. Guovdu lea gollehuvvon ruossa, goabbatbealde dan leat Olav Glosimodt apostal Biehtár ja apostal Bávlos marmorgovvosat. Áltára gurutbealde lea sárdnestuollu mii maiddái lea vilges ja golle ivnnát.

Muđui leat kapealla siste dávvviriin ránes, beige, ruoná, fioleahtta ja ruškes ivnnit, mat ledje hui dábálaččat 1840 áiggi. Kapealla eará dávvirat nugo stoalpput, galleriija ja muorrarohpi muitalit ođđa muorraarkitektuvrra birra mii báidnigođii maŋemus oasi 1800 – logu arkitektuvrra.

Dat ollu čáppa rohpehervemat leat Peder Wergmann dáidda maid son barggai 1843 geasi.

Ovddešteapmi

Kapealla ovddeštuvvui 2004:s dan oktavuođas go Prinseassa Ingrid Alexandra gásttašuvvui, ja lea dál oaidnit dego dalle go Šloahtta vihahuvvui 1849:s.

Áidna mat váilot, leat dat messetčuovgaruvnnot mat heaŋgájedje kapeallas gitta 1903 rádjái. Originálat leat dál Vanse ja Hole girkuin. Lea jurdda ráhkadit kopiijaid dain, nu ahte kapealla gaskaoassi fas šaddá nugo dat lei dalle gaskkamuttos 1800-logu.