Hopp til hovedinnhold

Den store festsal

Stuora feastasála lea dat latnja Šloahtas masa lea eanemus golahuvvon, ja šloahttaarkiteakta Linstow gohčodii sála ”áidna duohta goargolatnja olles huksegis”. Bállsála geavahuvvo dál árvomearkkaid vuostáváldimiidda, lunsjaid lágidemiide ja maŋŋá go leat gallamállásiigun geargan.

Maŋemus bálla mii dáppe lágiduvvui, lei dalle 2005:s go čalmmustahtte ahte lea čuođijagi gollan uniuvdnabieđganeami rájes. 1993:s ávvudii Gonagasbárra iežaska silbaheajaid bállain Stuora feastasálas, ja Ruvdnaprinsabárra dánsii náittusdánssa dáppe 2001:s.

Linstow lei ferten garrasit seastigoahtit iežas álgoplánaid ektui Šloahta hábmemis, muhto ii vuollánan seastit go lei bállsála hábmemen. Son čálii: ”I Composition av denne Sal har det været mig umuligt at anvende en sparsommelig Architectur. Værelset ville derved aldeles forfeile sin Bestemmelse”. Sála rehkenastojuvvui máksit 12.000 spesidálera, mii mearkkaša okta goalmmátoassi ollislaš juolluduvvon ruhtasummas nuppi etáša stohpoortnega lágideapmái, masa gulle maid dat guokte oalgesoaji.

Sála loahpalaš hábmenbargguin lei Linstow vuosttažettiin viežžan inspirašuvnna arkiteavtta Karl Friedrich Schinkela konseartaviesus Berlinas, mii lea ceggejuvvon 1819-21, ja Christian Frederik Hansena Riddersálas mii lea ceggejuvvon álggugeahčen 1830-jagiid ođđasishuksejuvvon Christiansborg šloahtas Københámmanis.

Hábmen ja herven

Sála lea 360 njealjádasmettara stuoru ja das leat guokte etáša, allodat rohpái lea 10,7 mettara. Galleriija mii birasta sála nuppi etáša, ceaggá 24 vilges stukkmarmor stoalppu alde, mat leat dan guovtti oanehis seinniid bealde, ja 24 stoalppu mat fas leat biddjojuvvon guhkesseinniid beallái.

Sálas leat eanas vilges ja golle ivnnit, čuvgesrukses seaidneoasit ja gollehuvvon listtut. Rohpi lea ruvttuid mielde ráhkaduvvon ja hervejuvvon ja lea alit dego albmi, mas leat diagonála oasit ja šelges násttit.

Dát ruvttuiguin hervejuvvon rohpi ráhkaduvvui muoras vai bielkkaide ii galgan šaddat nu lossa deaddu. Robi hervemat leat ráhkaduvvon gollehuvvon geađgebáhpiris eai ge gipsas, dat galggai leat unnit várálaš dánsejeddjiide. Linstow čálii:
”... naar Værelset ryster, som f.ex. ved Dans, og da kan Fare for Personer, som opholde sig derunder opstaae. En stor Roset falder fra en saadan Høide med en betydelig Tyngde. Exempler paa sligt kunne paaberaabes. Steenpap-Ornamenter ere derimod i sig selv meget lette, ere altsaa ikke saa farlige, naar de falde ned” Bissovaš stohpogálvvuide ja viessodávviriidda gulle gávcci stuora speadjala, njeallje goappáge guhkesseainnis. Goluid seastima dihte ráhkaduvvui juohke speajal njealji bihtás oktan speajalin.

Diehttelas biddjojuvvui Stuora feastasálii parkeahttaláhtti. Linstow ákkastallan dien dáfus lei:

”I Berlin findes ikke andet end Parketgulve i alle Danselocaler, og man vilde der ansee det som en Umulighed at danse paa Plankegulv”.

Stuora oassi diŋggain maiguin sála lea čiŋahuvvon, leat diŋgojuvvon Berliinnas. Stoalppuid ja báccit hervejuvvon oasit leat siŋkkas, lei Geiss mii daid ráhkadii, ja hervendetáljat mat leat gollehuvvon geađgebáhpiris bohte Carl Gropius’ fabrihkas.

Čuovgaruvnnot

Sála čuovggat ledje álgoálggos njeallje stuora prismečuovgaruvnno, guđesge ledje 48 ginttalčuovgga. Dasa lassin ledje 20 kandelabera badjin galleriijas, gávcci smávva čuovgaruvnno galleriija vuolde stuora speadjaliid luhtte, ja golbma čuovgaruvnno bajábealde ja golbma čuovgaruvnno vuolábealde musihkkagalleriija.

Čuovgaruvnnot vuvdojuvvojedje čuorvvašgávppis 1903:s, danin go installerejedje e-rávdnje čuovgga Šlohttii. Čuovgaruvnnuid sadjái monterejedje čuovgaroseahtaid robi elfápmo čuovgapearaide. Gonagas Oscar II monográmma lea oassi roseahtaid hervemis.

Dat njeallje stuora čuovgaruvnno ja gávcci smávit jorbaruvnno speadjaliid ovddabealde ráhkaduvvojedje ođđasit ovddeš málle mielde 2005 čavčča ja bukte fas feastamiellalági sálii.

Stohpogálvvut ja latnjadávvirat

Lassin daid gávcci speadjaliidda gulle viessodávviriidda vel guokte allačielggat, gollehuvvon giehtaravdastuolu ja vihtta allačielggat stuolu giehtaravddaid haga, buot stuoluin lea čiekŋalisrukses fløyel olggoš. Latnjadávvirat ledje jurddašuvvon Gonagas Oscar I, Dronnet Josephinii ja gonagasbára viđa mánnái. Stuoluid hápmi lea árra ođđabarohkka stiila ja nu dat leat ge eanet ođđaáigasaččat go muđui sála arkitektuvra, maid hui garrasit báidná maŋŋiklassisisma.

Lassin stuoluide gulle lanja dávviriidda vel luovos ja gitta biddjojuvvon beaŋkkat main lei rukses plysj olggoš. Stuolut ja beaŋkkat leat dál ain sálas.

Dan logi láse ovdii ledje heŋgejuvvon lossa, čiekŋalisrukses fløyelláseliinnit. Dálá láseliinnit, mat maiddái leat čiekŋalisrukses fløyelláseliinnit, leat ravdejuvvon daid ovdalaš 1846 riesaldagaiguin. Dat lea čáppa possementduodji, duddjojuvvon fiskes silkkis, maid duiska possementčeahppi Heinrich Sommer lea duddjon. Son lei ássagoahtán Christianias dalle dan áiggi go Šlohttii galge bidjat stohpoortnega ja viessodávviriid, dainna sávaldagain ahte oččošii juogalágan doaimma gonagasorrunbáikki gárvvistanbargguin.

Ovddešteapmi

Stuora sála maŋemus ovddeštanbargguiguin gerge 2005 čavčča. De ledje robi njealječiegat osiid fas molson ruoná ivnnis dan ovddeš alitivdnái, mii lanjas álggos lei, ja guoktenuppelohkái lanja gávccenuppelohkái originála čuovgaruvnnos ledje ođđasis ráhkaduvvon. Seammás loahpahedje maid sála stukkmarmorstoalppuid ođđasis ráhkadanbarggu, mii lei dárkilis ja váttis bargu. Dien divodanbarggu gárvvistii ekspearta Manfred Siller.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit muitala mánáide Stuora feastasála birra (Govva: NRK)