Hopp til hovedinnhold

Store spisesal

Stuora boradansála geavahuvvo gállamállásiidda stáhtaguossástallamiid oktavuođas, go leat jahkásaš mállásat Stuoradikkiin, ávvudemiid ja eará earenoamáš dilálašvuođain.

Olles ráidu árbevierut leat čadnon Stuora boradanlanja mállásiid guossohemiide. Go gongaslaš festiičiŋahuvvon olbmot bohtet ráidun oktan iežaset gussiiguin, de sii álo vázzet sisa Gammel Jægermars nuohtaide. Beavdesártnit dieđihuvvojit stuora messetbielluin maid Oslo Brannmenn adde skeaŋkan Gonagas Haakonii su 80-jagi beaivái 1952:s.

Dábálaččat guossohuvvojit njeallje borramušreahta mat leat ráhkaduvvon norgga borramušávdnasiin. Olles doalut bistet golbma diimmu, ja go gonagaslaš čiŋahuvvon olmmošráidu fas vuolgá sálas olggos, de sii mannet Valdresmarsjen nuohtaide.

Sála láhtteviidodat lea 300 njealjádasmettara ja lei rehkenastojuvvon máksit 1500 spesidálera, mii mearkkaša 1/8 oasi das maid Stuora feastasála lei máksán. Šloahttaarkiteakta Linstow hálidii bidjat sálii ”gehppes” hervemiid muddet sála ollisvuođa, danin go dat lei dan muttos stuoris ahte sáhtii neaktit vuollegažžan vaikko allodat rohpái lei ge 5,7 mettara.

Hábmen ja herven

”For at frembringe en pragtfuld Effect uden stor Bekostning” (Linstow sitáhtta), oaččui málár Peder Wergmann bargun hervet sála pompeianskka hervemiiguin. Pompeianska hervenvuogis lei Linstow mielas riggodat maid sáhtii geavahit almmá beare ollu áittardanrusttegiiguin. Ja ii unnimusat, daid hervemiid sáhtii málet njuolga seaidnái.

Seammaládje go Beaivválaš boradansálas ge, de doaimmahii Wergmann dán barggu maid ovttas August Thomseniin, gii oaččui ovddasvástádussan hábmet govvosiid. Gehppes ja earenoamáš čábbát sárgojuvvon govvosat lea Stuora boradansála hervemiid mihtilmasvuohta. Dáiddalaččat ordnejuvvon lieđđehearvvat, roseahtat, rássebáttit ja palmeahtat gorkŋodit seinniid ja robi mielde.

Olympen ipmiliid portreahtat leat bárgiduvvon komposišuvdnii, ja dalle go sála vihahuvvui, de oaivvildedje guossit ahte sii orro dovdestallamen muhtun Christianiasosietehta áhkáid ámadeajuid Thomsen ipmilportreahtain. Dien birra lei oalle sáhka maŋŋá rahpandilálašvuođa.

Stuora boradansála láhtti lea diagonálaruvttot áikaparkeahtta, muhto dat ii leat originála. Lanjas lei álgoálggus pláŋkoláhtti.

Sálas eai leat makkárge eará čiŋat go dat hervemat mat leat seinniin ja robis.

Čuovgaruvnnot

Stuora boradanlanjas ledje álggos gávcci prismačuovgaruvnnot, muhto birrasii 1900 – logu váldojuvvo dat eret ja vuvdojuvvo.

Go Šloahta divodedje ja ordnejedje 1990-logus, de gávdne Gonagas Oscar II ráđđenáiggi čuovgaruvnnuid muhtun gássas lovttas, ja dál heaŋgájit diet čuovggat iežaset sajis fas gos álgoálggus ledje, čiŋahuvvon láseprisma girlanderiiguin. Dát čuovgaruvnnot ledje tevdnejuvvon vásetin Stuora boradanlatnjii.

Láseliinnit leat maid gorrojuvvon Gonagas Oscar II áiggis. Láseliinniid ivdni lea seavdnjat ja dat leat čuovgageassit, nugo dalle dán áiggi galggai ge leat. Elrávdnječuovggas sáhtte atnit seavdnjadit ivnniid seinniin ja tekstiillain.

Biergasat

Stuora boradanlatnjii sáhttá lágidit 225 olbmui boradansaji. Dat lea eanet go Stockholmma šloahta stuorámus boradansáles leat boradansajiiid, vaikko vel Stockholmma šloahtas leat sullii njealje geardde eanet lanjat.

Bevddiide biddjojit Porsgrunn Porselenfabrihka dállearkkat ja Hadeland Glassvearkka láset. Servise lea ráhkaduvvon earenoamážit dán sálii ja lea hervejuvvon minstariiguin maid vuođđun leat adnon oasážat robi hervemiin. Silba borranreaidduid leat ráhkadan Tostrup ja Thune Christianias álggugeahčen1860-jagiid, ja leat čiŋahuvvon ovddeš mállet riikkavearjjuin.

Beavdeliinnit leat irlándalaš damask, ja leat čuldojuvvon dakkár hearvvaiguin maid vuođđominsttar maid lea sála málejuvvon hervemat. Dat adnojedje vuosttaš geardde cuoŋománus 2000:s, dalle go Jordanis bohte ovddasteaddjit stáhtaguossástallamii.

Go beavdi lea láhččojuvvon, de leat stuorámus beavdečiŋat alla, gellehuvvon silbakandelaberat main guđes ge leat njeallje čuovgga. Dat leat Stuoradikki skeaŋkkat. Stuoradiggi attii diekkár kandelaberiid earet eará Gonagas Haakon 80-jagi beaivái, Gonagas Olav 60-jagi beaivái ja skeaŋkan dan oktavuođas go son ávvudii go lei logi jagi leamaš gonagassan 1967:s.

Láset, borranreaiddut, servise ja beavdečiŋaheamit speadjalastet Norgga gonagasviesu historjjá. Dát diŋggat leat skeaŋkkat maid leat ožžon riegádanbeivviide, ávvudemiide ja eará mearkabeivviide. Dán oktavuođas sáhttá namuhit Dronnet Maud vuosttaš riegádanbeaivvi maid ávvudii Norggas, skábmamánu 26. beaivvi 1905, go nissonolbmuidsearvvit miehtá riikka adde beavdečiŋaid, bolluid ja eará silbadiŋggaid dronnegii.

Dronnet Maud oaččui maid stuora ruvdnenservise eŋgelas álbmogis 1906:s. Dan skeaŋkkas ledje silbadállearkkat sihke gellehuvvon ja gellekeahtes, breahtta, borranneavvut, sálkorat basttiiguin, kandelaberat ja Warwick-vása kopiijat (okta romalaš urna maid leat gávdnan Hadrian Villas 1770:s). Servise leat maŋŋil ollistuvvon nu ahte sáhttá geavahuvvot stuorát lágidemiin.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Dronnet Sonja muitala mánáide Stuora boradansála birra (Govva: NRK)