Hopp til hovedinnhold

Den daglige spisesal

Den daglige spisesal/Beaivválaš boradansála geavahuvvo mállásiidda ja lunsjaide unnit ovddastemiid oktavuođas. Dán sálas lágiduvvojit jahkásaš mállásat alimusriektái ja bismmaide. Ráđđehus bovdejuvvo juohke jagi juovlaboradeapmái dán sálii, ja go ráđđehus luohpá, de lágiduvvojit luohpanmállásat dáppe. Sáhttet láhčit biepmu sullii 30 olbmuid dán sálas.

Šloahttaarkiteavtta Linstow mielas lei dehálaš bidjat beaivválaš boradansálii lotkes viessodávviriid ja hervemiid, mat seammás galge addit olbmui feastamiellalági, ja mat eai dette galgan dagahit beare stuora goluid:

”Her har jeg valgt en pompejansk Decoration, nemlig paa pudsede Vægge med livlige Farger i en let Stiil malet. Blant alle Arter av Decorationer frembringe de pompeianske, eller de, som ere efterlignende de Mønstre, som ere udgravede i Ruinerne af Pompeij, Herculanum og Stabiæ en Slags Pragt med mindst Anvendelse af Bekostning, da de kunde udføres blot i Limfarge paa en slet Væg.”

Hábmen ja herven

Go Linstow barggai dán sála planemiin, de ledje seaidnemáleriijat inspirerejuvvon dain gávdnosiin maid ledje gávdnan Pompei ja Herculaneum roggamiin, mat dalle ledje alimus motan Eurohpas. Sihke Gonagasa almmolaš boradansála Christiansborggas Københámmanis (1833) ja tsarbearraša priváhta boradansála Dálvepalassas St. Petersburggas (1837) ledje hervejuvvon pompeianska stiilla mielde.

Boradansála seaidnemáleriijaid ja robi lea ráhkadan ja herven Peder Wergmann 1841:s. Wergmann ja su veahkit geavahedje golbma mánu robi hervemii ja oktiibuot čieža mánu gárvvistit olles sála oppalaččat. August Thomsen gárvvistii daid alit osiid maidda leat málejuvon girdi olmmošbárat.

Viessodávvirat ja diŋggat

Beaivválaš boradansálas leat viessodávvirat ja čuovgaruvnnot maid Gonagas Olav V oaččui norgga servviin ja ustibiin iežas 60-jagi beaivái 1963:s. Stuolut leat ráhkaduvvon hepplewhite-stiillas, ovtta originála stuolu mielde mii maid lea dáid viessodávviriid searvvis. Viessodávvirsnihkkármeasttir Lørup ráhkadii stuoluid Oslos. Son ráhkadii maid boradanbeavddi ovtta eŋgelas beavddi mielde mii lea ráhkaduvvon sullii 1780-90 jagiin.

Čuovgaruvnnuid tevdnii Jonas Hidle ja dat ráhkaduvvojedje Hadeland glassverkas. Hidle deattuhii ahte ruvnnot galge speadjalastit seinniid gehppes hervemiid. Čuovgaruvnnuid goaikkanashámit čuovvolit daid málejuvvon guirlandreriid mat leat robi hervejuvvon stábiin.

Flora Danica

Beaivválaš boradansálas leat muhtun oasit Šloahta Flora Danica porselenas. Servise namma ja hervemat leat vuolgán Flora Danica earenoamáš čábbát hervejuvvon botanihkalaš dáidagis. Dáiddabargu álggahuvvui 1761:s ja dasa gullet 3240 diŋgga main leat veaikkis hervejuvvon illustrašuvnnat ja gieđain málejuvvon buot dat sullii 1883 skandinavia ja nuorta-duiska eanemus dovddus lieđi ja šattu.

Vuosttaš oasit ráhkaduvvojedje loahpageahčen 1780-jagiid, ja olles service masa gullet 1802 oasi, gárvvistuvvui 1803:s. Gonagas Christian VII hálidii addit servise skeaŋkan Ruošša keiserinnii Katarinai, muhto son jámii ovdal go dat gárvanii. Beaivválaš boradansála vitrineskábes leat guokte dain vuosttaš service dállearkkain mat ráhkaduvvo. Šloahta service lea šaddan ollisin dađimielde go leat ožžon osiid skeaŋkan jagiid mielde.

Brasila silbbat

Biebmoláhčinbeavddi gellehuvvon silba gohčoduvvo ”brasila silban”. Dat lea ráhkaduvvon empirestiillas ja lea gullan Brasiilla vuosttaš keaisárii Pedro I.

Servise lei árbedávvir ruoŧa gonagasbearrašii. Keaisár Pedro áhkká lei Amalie Leuchtenberggas eret, Dronnet Joséphine oabbá. Servise lea ráhkadan dovddus fránska gollečeahppi gean namma lea Odiot, ja das leat golbmanuppelohkái oasi. Stuorát oassi dán servisas lea gávdnamis Stockholma šloahtas.

Ovddešteapmi

Ivnnit ja sárggishervemat uvssain mat leat speajalsála ja unna feastasálaža guvlui divoduvvo 1962:s. Beaivválaš boradansála rohpi ja seainnit ráidnejuvvo ja ovddeštuvvo loahpageahčen 1990-logu.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas