Hopp til hovedinnhold

Fugleværelset

Fugleværelset lea okta Šloahta eanemus dovddus lanjain, sihke danin go lanjas leat hervemat láhččojuvvon nu earenoamáš lági mielde, muhto maiddái danin go dat lea vuordinlatnja audienssa ohcciide. Dán lanjas govvejit maid gonagasbearraša earenoamáš allamielalaš dilálašvuođain.

Lanja plánema oktavuođas čálii šloahttaarkiteakta Linstow:

“Værelset (...) er Opholdssted for Audienssøgende. Da disse ofte opholde sig der i længere Tid, vil det ikke være uhensigtsmæssigt, at give Værelset en saadan Dekoration, som kan give Beskjæftigelse og tillige er fattelig for Enhver. Jeg foreslaaer derfor Værelset decoreret paa Væggene med Landskaber, forestillende norske Prospecter. Som kjendt er Landet meget rigt paa saadanne, saa et passende Valg ikke er vanskeligt.”

Hábmen ja herven

Loddelanja hervema gárvvistii Johannes Flintoe 1843:s. Motiivvain dovdojit dan áiggi našunálromantihkalaš bárut ja speadjalastet álbmoga badjáneaddji našuvnnalaš dihtomiela, mii mearkkašii eanet beroštumi norgga lundui ja historjái.

Dáiddár Johan Christian Dahl bargu oažžut almmuhuvvot plánšačoakkáldaga norgga stáhpegirkuid birra (1837) ja su bargu oažžut ásahuvvot Foreningen til Norske Fortidsmindesmerkers Bevaring (1844) ovttas eará dáiddáriiguin, lea ovdamearka mii čájeha dan áiggi guovddáš fearániid.

Seaidnemáleriijat addet olbmui dakkár dovddu ahte orru čuožžumen rabas, várddus viesus ja geahččamen norgga eatnamiid. Seaidnestoalpput, maid birra lea gissojuvvon humbil, leat dego govvarámmat maid siste oaidná dán riikka eanemus dovddus luondduguovlluid: Gaustatoppen, Vøringsfossen, Vedalsfossen, Jutulen, Kringen, Myrhorn, Filefjell, Drivdalen, Vindhella ja Feigum.

Lanjas leat ollu norgga loddešlájat mat čohkkádit feara gokko, ja robis sattáhallá mearagoaskin. 

Lassin norgga lundui, de leat stáhpegirkut leamaš dehálaš inspirašuvdnan Loddelanja hervemii. Dan oaidná čielgasit sihke drágaornamentihkas mii lea seinniid birra rámman ja stáhpegirkoportálas mii lea málejuvvon konsolspeadjala birra lásiid gaskkas.

Flintoe málii njuolga pussejuvvon seinniide. Danin šattai Loddelanja herven govttolaš, plánain lei rehkenastojuvvon máksit 889 spesiedálera ja 88 ortta.

Lanjas lea čuvges ránesivnnát málejuvvon láhtti. Láhtterátnu lea heivehuvvon láhti ivdnái ja das leat seammalágan ravdahearvvat go seinniid hearvvat. Rátnu ii leat biddjon áibbas seainne vuostá, vai láhtti soahpá oidnot.

Viessodávvirat ja diŋggat

Loddelanja viessodávvirat tevdnejuvvo latnjii 1846:s. Dat leat ráhkaduvvon áikamuoras, ja viessodávvirat mat das leat, leat konsollbeavdi ja speajal, guokte suffá ja 12 stuolu main lea ođđarenessansestiila. Sihke suffás ja stuoluin leat alla čielggit maidda lea gorrojuvvon ruoná plysj olggoš.

Konsollspeadjala birra lea stáhpegirkoportala, mas lea norgga riikkavearju ja ledjon lea rámma bajábealde. Flintoe lei málen norgga riikkavearjju sierra. Go Norga dalle vel lei uniuvnnas Ruoŧain, de lei vierrun bidjat goappešat riikkaid riikkavearjjuid bálddalaga almmolaš oktavuođain. Gonagas Carl Johanii III lei dat dovdduide čuohcci ášši – ja jáhkkimis son dáhtui juogo goappešat riikkaid riikkavearjjuid dahje juo ii goappáge. Šloahttakommišuvdna ii hálidan hárdit Gonagasa, ja čálii iežas raporttas:

”Gažaldat: Biddjojuvvo go norgga riikkavearju álo ruoŧa riikkavearjju báldii ruoŧa Stockholm šloahtas? Votum: Jus diekkár vierru ii geavahuvvo, de árvaluvvo ahte Christiania šloahta emblema doalahuvvo.”

Ja nu dat šattai.

Loddelanja lámppát gullet vuosttaš lámpábulvii main lei el-čuovga Norggas.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Dronnet Sonja muitala mánáide loddelanja birra mii gohčoduvvo Fugleværelset (Govva: NRK)
Fáktadieđut

Lanja lottit

Leat oktiibuot 40 lotti dán lanjas.

Makkár lottit lanjas leat:
Mearragoaskin, rievssat, láhtospálfu, beštor, skirri, čuohtegielaš, leaibeloddi, bihcebásgáski, beahceloddi, ruksesruoivil, ránescižáš, fiskescizáš, skire ja gárjá.

Dasa lassin gávdnjojit njeallje beaivelotti maid namat leat dárogillii: Guokte dagpåfugleøyer, okta nestlesommerfugl ja okta kålsommerfugl.

A total of 43 birds and six butterflies are to be found in this room. Photo: Jan Haug, The Royal Court