Hopp til hovedinnhold

Vestibylen

Vestibylen lea norgga klassihkalaš arkitektuvrra váldoduodji. Guossit vuostáiváldojuvvojit dan oasis mii gohčoduvvo Øvre vestibyle. Lea hoavvahoavda gii vuostáiváldá gallamállásiidda ja árvomearkkaid vuostáiváldin dilálašvuođain.

Dat man láhkái vestibyla ja váldotráhppa biddjojuvvojedje, šattai mearrideaddjin Oslo gávpotplánemis. Karl Johan gáhtta ráhkaduvvui 1830-jagiin čatnan dihtii gonagasorrunviesu ja gávpoga oktii. Dat lea okta Oslo deháleamos gáhttasurggiin ja Norgga áidna paradegáhtta eurohpalaš sturrodagas.

Arkiteakta Linstow mielas lei vuosttaš čalbmáičuohcci ráhkadus dehálaš, vestibylen fertii leat dakkár mii lea oktogáfat:

”Da en saadan Vestibule er tilgjengelig for alle og det første Indtryk gir størst Virkning, har jeg anseet det for passende at give denne Vestibule saavel som Hovedtrappen i det Hele en imponerende Charakter”

Hábmen ja herven

Váldotráhppa vuolgá Nedre vestibylas ja de lea tráhppasteallástat Øvre vestibylii ja ”piano nobile”. Øvre vestibylii gullet vihtta dain láseruvttuin mat leat Šloahta ovddabeale stoalppuid duogábealde, gaskkamus lea uksa mii manná šloahttabalkoŋgii. Dat gii boahtá tráhpa mielde bajás, su čalbmi beassá oaidnit Karl Johan gáhta gitta Stuoradikki rádjái.

Stoalpput

Øvre vestibylena birastahttet 20 stukkmarmor stoalppu. Álggos lei jurdda čuollat stoalppuid vilges bergen marmoras. Stuoradiggi juolludii dien bargui ruđa 1836:s, ja marmorčuollan álggahuvvui. Muhto muhtun iežas olgoritmátkkiin jagiin 1836-37 bođii almmatge Linstow dan oaivilii ahte stukkmarmor dáiddii lean miha vuohkkasit ávnnas, danin go de lei álkit válljet ivnniid. Son evttohii vuosttaš geardde 1839:s ahte eai go sáhtáše stoalppuid ráhkadit stukkmarmoris, ja evttohii dan seamma fas ođđasis 1840:s ja 1842:s. 1843 čavčča guorrasii Šloahttakommišuvdna su árvalussii.

Čiŋaheapmi

Øvre vestibylenis leat dál dat ivnnit maid Linstow álggos lei dasa jurddašan bidjat, devkessrukses ivdni, mas leat seavdnjadit rukses sárggastathearvvat ja palmeahtat, ja stoalpput leat fiskesivnnát vielgadat. Njealječiegat ruvttuiguin hervejuvvon rohpi lea málejuvvon vilges liibmaivnniin.

Dat tráhppa mii álggos lei, lonuhuvvui 1906-1907 huksenbargguid oktavuođas. Tráhpas ja láhtis leat dál vásetin designejuvvon ránut. Vuođđoivdni boahtá dan čiekŋalis ruškesrukses ivnnis mii lea tráhpas ja giehtaáiddis, ja minsttar ja motiivvat čájehit sohkavuođa klassihkalaš ornameanttaide ja leat tevdnejuvvon Linstow vuosttaš dárkilis tevdnenevttohusaid mielde.

Vestibylena dáiddalaš čiŋaheapmái gullet skulptuvrrat ja relieffat. Dat guokte relieffa ovdanbuktiba guovddáš fearániid Šloahta huksema oktavuođas.

Relieffat

  • Kong Karl XIV Johan legger ned Slottets grunnsten 1. oktober 1825
    Gipsarelieffa maid Stephan Sinding lea ráhkadan 1879:s, Gonagas Oscar II diŋgojumi mielde.
     
  • Kong Oscar II avduker Karl-Johan monumentet 7. september 1875
    Gipsarelieffa maid Mathias Skeibrok lea ráhkadan 1882:s, Gonagas Oscar II diŋgojumi mielde. Karl Johan bázzi mii lea Šloahttašiljus, lea bronsaráhkadus maid Brynjulf Bergslien lea ráhkadan ja dat lea leikejuvvon Københámmanis.

Skulptuvrrat

  • Byste av Kong Oscar I
    Gonagas Oscar I, vuosttaš gonagas gii válddii Šloahta atnui, lea biddjojuvvon steallái bajábealde tráhppastealládaga. Dan lea ráhkadan Christen Daae Magelssen, beaiváduvvon 1882. Gonagas Oscar II lea dan oastán.
     
  • Hylas, Herakles’ yndling
    Ráhkaduvvon marmoris, Stephan Sinding lea dan ávnnastan ja gárvvistan Romas 1882:s. Skulptuvra lea oassi norgga álbmotskeaŋkkas Gonagas Oscar II:ii ja Dronnet Sophiei sudno silbaheajaide 1882:s.
     
  • Adam og Eva før syndefallet
    Skulptuvrra lea ávnnastan dánska govvačuolli Jens Adolf Jerichau. Dat addojuvvui skeaŋkan dalá Danmárkku Prinsessii Alexandrai dánska eanaoamasteddjiin dalle go son náitalii Ruvdnaprinssain Albert Edwardiin, njukčamánu 10. beaivvi 1863. Dat lea ovdal leamaš Marlborough Houses, Londonis.
     
  • Badende piker
    Dán skulptuvrra lea maid ávnnastan Jerichau 1868:s, ja dan osttii Prinseassa Alexandra seamma jagi. Dat bođii šlohttii árbedávvirin 1925:s. Skulptuvra lea ovdal leamaš Sandringham House opmodat.
     
  • Ruth
    Skulptuvrra lea ávnnastan norgga govvačuolli Carl Ludwig Jacobsen 1885:s ja dat čájeha biibbala Ruth gii čoaggá upmoliid. Maiddái dát skulptuvra lei oassi Gonagas Oscar II ja Dronnet Sophie 1882 silbaheadjaskeaŋkkain.

Ovddešteapmi

1990-logu ovddeštanbargguid oktavuođas čađahuvvui ivdneiskkadeapmi vestibylas. Ivdneiskkadeami boađus bálddastahttojuvvui arkiivamateriálaid čálalaš dieđuiguin. Bohtosat čájehedje ahte lanjas leat leamaš guokte váldoáigodaga maŋemus čuođivihttalot jagis:

  • Vuosttaš áigodat lei gaskal 1849 ja 1906. Dalle ledje ivnnit seammaláganat go álgoálggus ledje, seinniin čuvgesrukses ivdni mas leat sinoberrukses hervemat seaidneosiid birra. Fiskesivnnát vilges stukkmarmorstoalpput bohtet nannosit ovdan čuvgesrukses duogášivnniin.
  • Nubbe áigodat lei gaskal 1907 ja 1997. Bajit ja vuolit vestibyle seainnit ledje de dalá áiggi mota ivnniin, málejuvvon seamma fiskesvilges ivnniin go stukkmarmorstoalpput.

Go Vestibyla galggai ordnejuvvot, de lei gažaldahkan ahte galggai go doalahit dan ovccilotjagi boares ivdneovttastahttima, mii lei seamma áiggi rájes go tráhppa ja tráhpa giehtaáidi, vai galggai go lanja máhcahit fas daid ivnniide mat das ledje álgoálggus. Válljejedje čuovvut ivdnebidjama nugo Linstow álggos lei árvalan, ja dasa lassin gollehedje vel stukkmarmorstoalppuid hervejuvvon osiid nugo dat álggos ledje Den Store Komposisjon tevdnenevttohusas.

Vuolit vestibyla čađajođága ja tráhppalanja ivdnebidjan máhcahuvvui Linstow ivnniide Gonagas Olav V áiggi (1971).

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Ruvdnaprinsa Haakon muitala mánáide Šloahta vestibyle ja Šloahttabalkoŋgga birra (Govva: NRK)
Fáktadieđut

Stukkmarmor

Stukkmarmor lea seaguhus mas lea čáhci, njárbuduvvon benlim, gipsa, mollejuvvon dolomihtta ja iešguđetlágan ivdnepigmeanttat.

Seaguhus hábmejuvvo gieđain ja njuhttejuvvo bures láktaduvvon vuolildassii. Go seaguhus lea čallon, de álgá rakŋuheaddji šliipenbargu govdugeđggiin, ja ferte áinnas šliipet 6-8 geardde ovdal go šaddagoahtá gellohuvvon šealgadin.

Vestibylen stukkmarmorstoalppuin lea guoddinfunkšuvdna; juohke stoalppu siskkoš lea muorrastoalpu. Muora birra leat biddjojuvvon goalšomáttát, maid birra fas lea stukkagovččas.