Boradanlatnja

Boradansála lea earenoamáš eará lanjaid ektui danin go dat lea measta juo áibbas sierra visti, ja olmmoš ferte mannat olggu čađa go galgá saloŋggas vuolgit boradansálii. Dat deattuha dán vistti geassái ja astoáigái gullama.

Lanja čiŋat

Lanjas leat njeallje láse main leat máŋggaivnnát ladjoláset, bárralaga biddjojuvvon ja birasiin lea duolba tudorgeavli. Oanehis seinniin leat seamma mállet láset go Saloŋggas, dain leat rukses, oránše ja sevdnjesfiskes ivnnát láset maid bajemus ravddat leat ruoná ivnnis. Juohke seainnis lea speajal mii buktá millii dakkár dovddu ahte lanjat leat stuorábut go dat duohtavuođas leat. Seinniin leat čábbát hervejuvvon panelat ja áikepilasterat mat maid leat hervejuvvo, daid bajemus oasis leat muorrakonsollat main lea njuvččaid hápmi. Dát njukčahámát konsollat dollet badjin doares rohpebielkkaid. Bielkkaid gaskkat leat hervejuvvon oktageardánis ođđagohtalaš rukses-, alit- ja golleivnnát ornameanttaiguin vilges duogáža alde.

Hervemat mat čiŋahit Boradansála čájehit sihke norgalaš ja min máilmmisoasi gaskaáiggi hervenmálliid.

Eai leat gal diet hervemat, muhto máleriijat mat ovddemus čuhcet čalbmái dán lanjas. Okta dan áiggi olmmoš, gii lanja lea oaidnán, čilge 1854:s lanja ná:

"Naar man kommer ind i Spisesalen, udsættes man for at blive uretfærdig mod Arkitekten, idet man næsten glemmer at betragte hans med Kunst og Smag udførte Arbejde, Taget, de herlige spidsbuede Vinduer og den kunstige [sic!] Egetræes Paneling, og henvender sin hele Opmerksomhed paa de i Panelingens Felt indfattede Malerier, Frichs sex Landskaber og Tidemands bekjendte Fremstilling av en Bondefamilies Liv."

Nebelong ovttasbargu máláriiguin Joachim Frich ja Adolph Tidemand Oscarshálla Boradansála čiŋaheamis lea oalle dovddus ášši. Arkiteakta hábmii lanja nu ahte máleriijat galge leat hui čalbmáičuohccit, seammás go dat maiddái galge doaibmat iešalddis arkitektuvrii oassin.

Joachim Frich eanadatmáleriijat

Joachim Frich guhtta eanadatmáleriija, oljjuin málejuvvon liinni ala, lohkkojuvvojit leat oktan su alimus dási bargguin. Máleriijat dego čohkkejit norgga luonddu govvideami oktan, nugo dat lei earenoamážit olgoriikkalaččaid mielas ja norgalaččaid mielas geat ásse olgoeatnamiin. Gonagas Oscar I sávaldat lei ahte ”Matsalen skal målas med Norska utsigter, infattade i målet trädwerk, i likhet med det i Slottet, utanfor Tronsalen warande rum” – mii lea dat latnja man namma lea Fugleværelset.

Govaide leat málejuvvon: 

• "Nordangfjord i Sundmøre"
• "Ravnjuvet, Laurdal i Thelemarken"
• "Næs i Hallingdal"
• "Romsdalshorn ved Monge i Romsdalen"
• "Lom i Gudbrandsdalen" ja
• "Laugen i Numedal".

Tidemand boanddat

Adolph Tidemand logi máleriija govvidit norgalaš boandabearraša eallima geŧos hávdái. Su málejuvvon govat ledje áibbas dan áiggi vuoiŋŋa mielde ja čájehit našunálromantihkalaččat friddja norgalaš boandda gii guoddá norgalaččaid árvvuid boahttevuhtii.

Dáid máleriijaide gullet gávcci jorba ja guokte njuolggočiegat máleriija mat leat heŋgejuvvon bajábeallái Frich eanadatmáleriijaid, dan hervejuvvon muorraravdii mii lea guhkesseinniid bajemus ravddain. Máleriijat álget gurut bealde guhkesseainnis.

Vuosttaš gova namma lea "Gutten og piken på seteren". Dasto lea "Frieriet", "Brudefølget", "Familielykke" ja "Ved det syke barns leie".

Nuppebeale seainnis gurutbealde lea álggos govva "Moren leser for barna", dasto"Faren lærer sønnen å knytte garn", "Lystring", "Den yngste sønnens avskjed" ja loahpas dáid máleriijaid eanemus dovddus govva: ”De ensomme gamle"

Feara makkár oaivilat

Dalá áiggi olbmuin ledje feara makkár oaivilat Frich guhtta eanadatmáleriijaide. Eai buot olbmot liikon daidda govaide, dalle go Tidemand máleriijat lágiduvvo čájáhussan ovttas Frich máleriijaiguin Christiania Kunstforeningas. Boandda eallima govven dego son livččii juogalágan "bassebeaivviboanda" lei unnán jáhkehahtti. Muhto lea maid čujuhuvvon ahte máleriijat galge heivet stuorit oktavuhtii ja birrasii, hervvoštallan šloahta boradansálii, ja danin heivii ge dohko bidjat dákkár máleriijaid mat ledje nu idealistalaččat.