Hopp til hovedinnhold

Oscarshálla huksen

Oscarshálla hervvoštallanšloahtta huksejuvvui áigodagas 1847-1852. Barggaheaddjin lei Gonagas Oscar I. Dánmárkulaš arkiteakta Johan Henrik Nebelong jođihii barggu. Gonagas ieš ja su dronnet, Joséphine, čuovuiga hui viššalit prošeavtta.

Hervvoštallanšloahta huksemiin dáhtuiga Gonagas Oscar I ja Dronnet Joséphine ovddidit norgga dáidaga ja dáiddaduoji, ja hervvoštallanšloahtta lea ge dego monumeanta mii čájeha norgga dáidaga ja dáiddaindustriija nugo dat lei gaskkamuttos 1800-logu.

Stuora oassi Ladegaardsøenis – mii dál lea Bygdøy – gulai gonagasbearrašii. Dalá áiggi čálliid dieđuid mielde ledje Oscar I bártnit geat dien viessosaji válljejedje 1847 geasi go ledje borjjastanmátkkis. Dat ahte hukset ceakko, alla báikái gos lei gahčahat njuolga merrii, govvida dan movt dan áigge dahke go hálidedje oažžut ovdan juogalágan dramáhtalašvuođa.

Gonagasbáras lei priváhta ruhta mainna huksiiga šloahta ja soai oamasteigga ieža maiddái viessosaji. Johan Henrik Nebelong lei dakkát arkiteakta gii sáhtii sudno sávaldagaid duohtandahkat.

Johan Henrik Nebelong

Johan Henrik Nebelong lei leamaš Linstow veahkkin hukset Gonagaslaš šloahta 1840 rájes 1848 rádjái. Son lei maid leamaš mielde huksemin ollu eará visttiid, muhto Oscarshálla rehkenastojuvvo su stuoramus bargun. Go Šloahtta lei buoremuddui juo gárvvisin huksejuvvon, de bivddii Gonagas Oscar I su tevdnet Oscarshálla.

Nebelong tevnnegat main oaidná váldovistti, leat beaiváduvvon borgemánnu 30. beaivvi 1847. Su bargosoahpamuš lea vuolláičállojuvvon čakčamánu 24. beaivvi seamma jagi. Juo beaivvi maŋŋá go soahpamuš lei vuolláičállojuvvon, de álge roggat ja bávkalit geđggiid dan báikkis gosa vuođđomuvra galggai ceggejuvvot.

Norgga giehtaduojárat

Gonagaslaš šloahta huksema oktavuođas oaččui arkiteakta Linstow moaitámušaid danin go geavahii nu ollu olgoriikkalaš bargiid. Muhto dat huksenbargu lei leamaš buorre oahppun norgga giehtaduojáriidda, ja go Šloahtta lei juo buoremuddui gárvvis, de ledje Šloahta huksejeaddjit gergosat huksegoahtit Oscarshálla. Eai buohkat lean norgalaččat – lassin Nebelongii, de lei dánmárkulaš Peder Wergmann bivdojuvvon duddjot hervenbargguid ja vieljašguovttos Guidotti, geat leigga Itáliijas eret, støipiiga julggabealornameanttaid.

Norgga dáiddárat ožžo maid bargun hervvoštallanšloahta siskkobeale hervemiid ja dávviriid duddjot. Dan áiggi lei dáiddáriidda váttis gávdnat bargguid ruovttueatnamis, ja ollu dáiddárat šadde vuolgit olgoriikkaide. Oscarshálla huksemiin beasai Gonagasbárra čájehit buorredáhtolašvuođas dáiddáriidda go beasaiga čatnat ollu dáiddáriid prošektii. Njunnošis sis lei Joachim Frich, Adolph Tidemand ja Hans Gude.

Joséphine hálla?

Vuođđogeađgi biddjojuvvui 1848 geasi ja kránsasearvi ávvudii Dronnet Joséphine nammabeaivvi borgemánu 21. beaivvi 1849. Dan beaivvi navde maid hervvoštallanšloahta Oscarshállan.

Morgenbladet čálii dan áššis ná:
"Stedet erholdt ved denne Leilighed tillige sit Navn: Oscarshal, hvilket under Musikk og Hurra ved een af Arbeiderne udraabtes fra Taarntiden".

Lea gullon ahte ii lean Gonagas Oscar I gii fuobmái huksegoahtit hervvoštallanšloahta, muhto Dronnet Joséphine, ja ahte dan dihte livččii šloahtta galgan guoddit su nama ii ge gonagasa nama. Okta sis gii dan oaivvildii, lei Andreas Munch, gii muhtun máidnunsártnis Ladegården bálkášumi oktavuođas 1849:s namaha hervvoštallanšloahta Joséphine ladnin.

Gesamtdáida

Nebelong soahpamušas daddjo ahte bargu galgá gárvvistuvvot 1849 čavčča. Nu johtilit gal ii bargu ovdánan, vaikko barggagohte ge hui johtilit. Okta sivva maŋŋoneapmái lei ahte plánat viiddiduvvo, ja ollu eará visttit galge huksejuvvot vel lassin. Ja go snihkkármeastira Borge bargobáiki buollái 1850:s, de dat maid dagahii ahte barggut maŋŋonedje.

Liikká lei oalle oanehis huksenáigi (1847 – 1852), ja dat lea ge váldosivvan dasa go hervvoštallanšloahtta huksejuvvui oalle miha juste Nebelong plánaid mielde. Dat ahte lea dušše okta olmmoš gii lea jođihan olles dán stuora huksenbarggu, dagaha ge ahte Oscarshálla lea earenoamáš ollisvuohta man hábmen lea buot oktavuođain seamma málle mielde čađahuvvon buot sajiin. Nebelong tevdnii ieš sihke šloahta, stohpobiergasiid ja stohpogálvvuid, ja tevdnii maid párkka ja buot mii gullá šloahta oktavuhtii.

Váldovistti olgguldas ja siskkáldás dávvirat ja biergasat ja dat lagas oktavuohta mii lea gaskal arkitektuvrra, skulptuvrraid ja šloahta deháleamoš lanjaid máleriijaid, dahká Oscarshálla danin mii gohčoduvvo Gesamtkunstwerk – dat lea dakkár duodji mii sisttisdoallá iešguđetlágan dáiddasurggiid mat buohkat leat seammadássásaš oasit ollisvuođas.

Soahpameahttunvuohta

Muhto bargu ii ovdánan jur oalát váttisvuođaid haga. Sihke maŋŋoneamit ja dat ahte Nebelong gáibidii kvalitehta buot bargoosiin, mielddisbuvttii stuora goluid. Álgobušeahtta, mii lei 16.200 spesiedalera lassánii goasii golmmageardásaččat huksenáigodagas, gitta 51.000 rádjái. Oktan eará oasseprošeavttaiguin, šadde golut lagabui 70.000.

Hoavvahoavda Ferdinand Wedel Jarlsberg moittii Nebelonga garrasit váilevaš rehketdoaluid ja maŋŋonemiid dihtii. Vaikko Oscarshálla huksejuvvui ge Gonagasbára priváhta ruđaiguin, de dáhtui liikká hoavvahoavda bearráigeahččat goluid. Reivves Gonagassii álggugeahčen čakčamánu 1851 bivddii Wedel Jarlsberg ahte Nebelong njulgestaga biddjojuvvošii eret barggustis. Muhto Gonagasas Oscar I lei luohttámus arkitektii ja divttii Nebelong joatkit barggu.

Hoavvahoavda váidala fas ođđasis ášši 1852:s ja nagodii dasto váikkuhit dasa ahte arkiteakta ii beassan leat mielde lávdegoddái mii njukčamánu 18. beaivvi almmuhii Oscarshálla gárvvisin. Nebelong duvdiluvvui duogábeallái, ja ovddasvástádus gárvvistit siskkáldas stohpodávviriid ja biergasiid addojuvvui teáhtermálárii Peder Wergmann.

Heajos hoiden

Wedel Jarlsberg seastindáhttu sáhttá dagahan stuora vahágiid Oscarshállii. Dat dáhttu ahte oažžut šloahta gárvvisin nu johtilit go vejolaš, mielddisbuvttii ahte bargit šadde bargat sihke skábmamánu ja juovlamánu 1850. Juo maŋit giđa fertejedje fas divodišgoahtit go njuoskkas ja buolaš lei billistan oasi sin bargguin.

Jagiid mielde leat čađahuvvon ollu divodanbarggut main leamaš iešguđetlágan kvalitehta.

Viiddis ođasmahttin

Ollislaš ođasmahttinbargu čađahuvvui gaskal 2005 ja 2009. De divodedje buot dán šloahta olgguldas ja siskkáldas stohpoávndasiid, dávviriid ja biergasiid ja maiddái eará visttiid. Váldoulbmil lei oažžut oidnosii Nebelong álgoduoji nu bures go vejolaš. Vuđolaš ovdaiskkadeamit ledje bargguide vuođđun; Ledje dárkilit iskan stohpodávviriid ja stohpogálvvuid ivnniid, ledje ráhpon málaid ja registreren makkár málat leat geavahuvvon, ja ledje maid iskan makkár huksenávdnasat leat adnon. Giehtaduojáriid originála guittet leat maid leamaš stuora veahkkin gávdnat dieđuid ivdnegeavaheami ja gelleheami birra. Oscarshálla ođasmahttinbarggut gáibidedje áibbas earenoamáš giehtaduodječehppodaga, seammaládje go álgohuksen ge lei gábidan.

Eanemus čalbmáičuohcci boađus dáin bargguin lea ahte sihke olgguldasat ja siskkáldasat lea šaddan miha čuovgadeabbon. Hervvoštallanšloahtta lea ožžon ruovttoluotta iežas álgovilges ivnni. Dat lei málejuvvon fiskesrosa ivnniin maŋŋá 2. máilmmisoađi. Buot siskkobeale muorraávdnasat leat čuvggodahtton, go leat faskon eret láhka ja oljju mainna ledje vuidojuvvon.

Daid ávdnasiid mat ledje bearehaga billašuvvan dahje mat ledje heajos kopiijat, leat lonuhan. Oasit muvrras mat ledje hejot divoduvvon dahje gokko ledje heajos originála oasit, leat čullojuvvon eret. Oasit mat ledje buori ortnegis, doalahuvvo. Originála hervemat maid sáhtii gádjut ja dikšut, leat váldojuvvon eret ja divoduvvon. Lei maid dehálaš dikšut ja divodit viessogálvvuid ja dáidaga. Stohpodávvirat lágiduvvo nu guhkás go vejolaš seamma sullasažžan go dat mat leat 1859 stohpodávvirlisttus.

Vuohkkaseabbo

Dehálaš ulbmil leamaš oažžut Oscarshálla šaddat vuohkkaseabbon go ovdal. Dat galgá eanet geavahuvvot ovddastemiide, konsearttaide ja lágidemiide. Dasa lassin galgá šloahtta ja dasa gullevaš visttit láhččojuvvot buorebut olbmuide, nu ahte olbmot sáhttet doppe fitnat guide fárus geasiáiggi. Nu fievrreduvvo viidáseappot Gonagas Oscar I dáhttu, gii ieš rabai Oscarshálla olbmuide ja hervvoštallanšloahtta šattai ge beakkán finadanbáikin Christiania olbmuide ja mátkkošteddjiide.

09.11.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas