Hopp til hovedinnhold

Álggaheigga fylkkamátkki Dovres

Ruvdnaprinsabárra lea mátkkošteamen Oppland fylkkas. Gonagaslaš Allavuođaguovttos galgaba mátkkoštit guđa suohkanis golmma beaivvis. Olles mátki álggii čáppa birrasiin Dovres odne.

17.09.2019

-Moai Ruvdnaprinseassain letne aitto álggahan mátkkisteame dán guovllus maid sáhttit gohčodit Norgga váibmun, logai Ruvdnaprinsa Haakon. - Moai letne dás, máinnasmáilmmis, juste dan báikkis mii lea norgga identitehta ja min riika historjjá nannoseamos vuođđu. Min vuođđoláhka ásahuvvui ja nannejuvvui Eidsvollolbmáin go dahke váli guhtet guoibmáseaset dáid sániiguin: "Ovttaoaivilis ja oskkáldasvuođas dassážii Dovre gahččá". 

Vuolggabáiki Dovre

Dovre lea duottarsuohkan ja álbmotmeahccesuohkan. Olles 73 % Dovre eatnamiin leat suodjaluvvon guovllut, ja Dovreduoddara alimus čohkka  lea Snøhetta, mii lea 2 286 mehtera ábi bajábealde. Dán ovddolaš luonddu hálidii Ruvdnaprinsabárra oaidnit. Soai vulggiiga Tverrfjellhyttai, Viewpoint Snøhetta, mii lea hui várddus báiki, doppe oaidná viidát duoddariid.

Jođus Viewpoint SNØHETTAI. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Bálgá oktavuođas lea ollu báktesteallit mat muitalit Dovreduoddariid historjjá 10 000 jagiid čađa. Dan historjjá beasaiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa gullat eambbo.

Gonagasgeaidnu

Mátkkálaččat, gávppašeaddjit ja pilgrimat leat vázzán badjel Dovreduoddara badjel  1000 jagi. Dađistaga go gávppašeapmi ja ovttasdoaibma lassánii, šaddagođii dárbu ráhkadit buoret geainnuid, ja loahpageahčen 1600-logu ja bures 1700-logu rádjái huksejuvvui Gonagasgeaidnu badjel Dovreduoddara. Geainnu mielde ledje njeallje duottarstobu main lei geatnegasvuohta addit suoji mátkkálaččaide geat johte dien várálaš geainnu vaikko makkár dálkin: Fokstugu, Hjerkinn, Kongsvold ja Drivstua. Dál leat bargamin ráhkadit dien historjjálaš mátkkoštanbálggisin, gos olbmot ožžot sihke dieđuid, vásáhusaid ja árvoháhkama.

Bálggesguorain leat báktesteallit main leat dieđut Dovreduoddara ja dan guovllu historjjá birra. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Eatnasat čatnet várra moskosiid  Dovre oktavuhtii – ja moskkos čiŋaha ge Dovre suohkanmearkka. Muhto Dovres gávdno maid oassi Eurohpá maŋemus goddeealus. Hjerkinn Goddeguovddáža ovddasteaddjit muitaledje ge Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii mot sii barget suodjalit goddenáli Norggas.

Várdádit Dovreádjá eatnamiid

Go jovde Tverrfjellhyttai, de beasai Ruvdnaprinsabárra  geahčadit ovddolaš luonddu. Lea arkiteaktakantuvra Snøhetta mii lea sárgon Várdádanbáikki, mii gohčoduvvo ViewpointSnøhetta. Dan barggu vuolggaheaddjit lei Norsk Villreinsenter Nord ja dat lei gárvvis  2011:s.

Ruvdnaprinsabárra beasai návddašit ovddolaš luonddu várdádanbáikkis Viewpoint Snøhetta. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Várdádanbáikki lea rabas birra jándora geasi áiggi. Guossit besset várdat Snøhetta davábeali stuora láse čađa. Lulábealli lea huksejuvvon muoras ja lea hábmejuvvon báru hápmásažžan. Várdádanbáikki hukset lea vuoitán máŋga internašuvnnalaš bálkkašumi dan rájes lea huksejuvvon ja nammaduvvui “ Dán jagi máilmmi huksehin” 2011:s

Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit beasaiga maid oaidnit dan mii okte lei Hjerkinn báhčinguovlu – mii dál lea álbmotmeahci oassi. Báhčinguovlu heaittihuvvui jagis 2008:s, ja dan rájes lea biddjojuvvon ollu bargu dasa ahte čorget ja ordnet dan guovllu luonddu fas. Geainnut, huksehat, báhčinbánat ja eará luondduhávit maid Suodjalus lea dohko dahkan eatnat jagiid čađa, galget dikšojuvvo. Guovlu galgá leat ollásii restaurerejuvvon jagi 2020 mielde.

Várdádanbáikki siste besset guossit návddašit luonddu, eai dárbbaš heajos dálkkis ja biekkaid siste čuožžut. Govva: Tom Hansen, Hansenfoto.no

Kultuvra

Guossástallan Dovres loahpahuvvui sártniiguin, dánssain, musihkain ja lávlumiin. Ruvdnaprinsa Haakon doalai dán mátkki vuosttaš sártni. Son ovdošii buot maid soai leigga beassan oaidnit Viewpoint Snøhettas, luonddu ja arkitektuvrra kombinašuvnna:

-Mis dáppe Norggas soaitá leat earenoamáš ovddasvástádus, ja mis leat earenoamáš vejolašvuođat čájehit luonddu arkitektuvrra bokte. Mis leat buoremus huksenávdnasat. Mis lea luondu maid berret návddašit – maiddái dáhki vuolde, logai Ruvdnaprinsa.

- Mii sáhttit ovddošit buot earenoamáš huksehusaid mat maŋemus áiggiid leat huksejuvvon, mat sihke dáiddalaččat ja arkiteavtta bealis harmonerejit hui bures luondduin – dávjá dakkár báikkiin gosa lea váttis beassat, nugo dáppe. Dat addá liige dimenšuvnna  eallinkvalitehtii maid olmmoš oažžu luonddus.

Ruvdnaprinsabárra čuovvu kulturovdanbuktimiid mat loahpahedje guossástallama Dovres. Govva: Gonagaslaš hoavva


Lesja máilmmimeaštárat

 

Kronprins Haakon og Kronprinsesse Mette-Marit besøkte seks kommuner i Oppland i løpet av tre dager i september 2019. Reisen gikk til Dovre, Lesja, Skjåk, Lom, Vågå og Sel. Foto: Simen Løvberg Sund, Det kongelige hoff

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas