Hopp til hovedinnhold

Sávai buresboahtima Nederlándda Gonagasbárrii

Majestehtaguovttos Gonagas Willem-Alexander ja Dronnet Máxima Nederlánddas válduiga odne vuostá Norgii Šloahttašiljus.

09.11.2021

Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba dan golbma beaivásaš galledeami doallogoddi, ja dát leat Gonagasbára stáhtaguossásteapmi nummár 100.

Gonagas Willem-Alexander ja Gonagas Harald. Govva: Terje Bendiksby / NTB

Leat gollan gávcci jagi dan rájes go Nederlándda gonagasbárra galledii Norgga nu gohčoduvvon «kennismakingsbezoek» -hámis. Dat lea ustitvuođagalledeapmi riikii mii  dovdo Nederlándii lagas riikan. Dalle lei Gonagas Willem-Alexander sivdnádallon Nederlándda ođđa gonagassan vihtta mánu ovdal galledeami – cuoŋománu 30. beaivve 2013.

Dronnet Máxima, Dronnet Sonja ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva

Stáhtaguossásteapmi čalmmustahttá lagas oktavuođa Norgga ja Nederlándda gaskka- ja maiddái gaskal riikkaid gonagasviesuid. Dát guokte riika juogadeaba olu seamma árvvuid ja geahččaleaba ovttas čoavdit stuora globála hástalusaid bargguid bokte riikkaidgaskasaš organisašuvnnain, nugo ON, WTO ja NATO.

Buresboahtin Šloahttašiljus

Guossit bohte Šloahttašiljui diibmu 11.00 otná ovdagaskabeaivve. Sihke Norgga ja Nederlándda álbmotlávlla čuojahuvvui, ovdal go Gonagas Willem-Alexander bearraigeahčai gudnigardena. Majestehta Gonagas Harald dasto ovdanbuvttii sutnje ovddasteddjiid Norgga almmolašvuođas.

Gonagas Willem-Alexander bearráigeahččá gudnigardena. Govva: Terje Bendiksby / NTB

Šlohttii manadettiin gos lea almmolaš govven ja skeaŋkkaid lonohallan, de Gonagaslaččat dearvvahedje soapmasiid geat leadje boahtán Šloahttašiljui. Sihke skuvlamánát Norggas ja Nederlándda birrasa ovddasteaddjit Norggas, háliidedje oasálastit buresboahtin-doaluin.

Gonagaslaččat dearvvahit mánáid ja rávisolbmuid geat ledje boahtán. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva

Nugo juo lea árbevierrun, de lonuhedje skeaŋkkaid ja dát ledje biddjon Vilges Saloŋgai. Foto: Heiko Junge, NTB

Kránsabidjan

Gongagas Willem-Alexander bijai lieđđekránssa Akershus galbba Našunálamonumeantta bokte. Dát monumeanta lea ceggejuvvon muitun sidjiide geat nuppi máilmmesoađis gahčče. Gonagas Harald ja Dronnet Sonja čuovuiga Nederlándda Gonagasbára dán seremoniijai.

Lea dáhpin ahte stáhtaguossástallama oktavuođas bidjet lieđđekránssa Akershus Našunálamonumeantta lusa. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva

Akershusas manaiga Gonagas Willem-Alexander ja Dronnet Máxima viidáseappot Stuorradiggái gos lei čoahkkin Stuorradiggepresideantain Eva Kristin Hanseniin. Maŋŋelaš bovdiiga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beaiveborramušaide Šloahtas, gos guossohedje heastaskálžžuid ja báldá. Sihke Ruvnaprinseassa Mette-Marit ja Prinsessa Märtha Louise searvvaiga.

Nuorat dálkkádatrievdamiid birra

Maŋŋelgaskabeaivve joatká prográmma. De galledit Frammusea Bygdøyas ja lea birrabeavde-digaštallan Nederlándda ja Norgga nuoraiguin ja studeanttaiguin das mot árktalaš guovllu ovdáneapmi ja boahtteáigi lea.

Nuorat hupme árktalaš boahtteáiggi birra

Eahkes lágida Gonagasbárra gállámállásiid Nederlándda Gonagasbára gudnin, dat lea Šloahta Stuora boradansálas. Sihke Gonagas Harald ja Gonagas  Willem-Alexander doallaba sártni gaskabeivviin.

 

Fáktadieđut

Stáhtagalledeapmi Nederlánddas

Stáhtaguossástallan skábmamánu 9. beaivves 11.beaivái 2021 ii leat Gonagas Willem-Alexander ja Dronnet Máxima vuosttaš galledeapmi Norggas, muhto lea vuosttaš stáhtagalledeapmi.

Gonagas Willem-Alexanders eadni, Dronnet Beatrix, lei stáhtagalldeamis Norggas guktii, jagiin 1986 ja 2010.

Nederlándda Dronnet Juliana ja Prinsa Bernhard leigga Norggas stáhtagalledeamis jagis 1953 ja Dronnet Vilhelmina jagis 1922.  Dalle lei Gonagas Haakon gii sávai buresboahtima.

Seamma lágiin leat leamaš njealjje stáhtagalledeami Norggas Nederlándii. Stáhtagalledeamit čalmmustahttet lagas oktavuođa gaskal Norgga ja Nederlándda.

Gonagas Haakon, Prinsa Harald, Ruvdnoprinsa Olav ja Prinseassa Astrid sevvet mana dearvan Dronnet Julianai maŋŋel stáhtagalledeami jagis 1953. Govven: Jan Stage/NTB

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas