Njuike váldosisdollui

Ruoná molsun maiddái Svalbárddas

Dálkkádatrievdamat leat čielgasit oidnosis Svalbárddas, ja dutkojuvvo ollu dán fáttás. Ruvdnaprinsabárra galledii satelihttastašuvnna SvalSat mii čohkke dehálaš dáhtaid miehtá máilmmi, ja Ruvdnaprinsa maiddái galledii Norgga maŋemus koallaruvke.

22.04.2022

Store Norske Spitsbergen Kulkompanias lea leamaš ruvkedoaibma Svalbárddas jagi 1916 rájes. Máŋga jagi lei koallaruvkedoaibma ieš dat čielgajuolgi dán servodagas. Dál lea buot measta heaittihuvvon, ja Svea báikki bokte leat stuora čorgendoaimmat jođus jávkadandihte bázahusaid 100 jagi koallabuvttadeamis. Dál galggašii máhcahit guovlluid ruovttoluotta lundui.

Ruvke 7 lea áidna ruvke mii ain lea doaimmas. Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa galledii Norgga maŋemus koallaruvke.

Ruvke 7

Ruvke 7 lea leamaš doaimmas badjel 50 jagi, muhto Store Norske lea mearridan heaittihit dán jagis 2023. Sávaldat lea fokuseret ođasmuvvi energiijaide galbma dálkkádagas.  Ruoná molsun dihtto maiddái dán guovllus.

Ruvke 7 lea Adventdalen-nammasaš guovllus, sullii beannot miilla lulás ja nuorttas Longyearbyenis.Govven: Ole Berg-Rusten / NTB

Odne dán ruvkes lea váráiduhttin Longyear Energiverk-elfápmofitnodahkii mii buvttada elrávnnji ja lieggasa Longyearbyen viesuide ja doiammaide. Ruvke 7 maiddái sádde 80 000 tonna koalla Eurohpa industriijai.

Ruvkes leat sullii 40 bargi geat barget guovtti vuorus jándoris mánnodagas gitta bearjadahkii. Ruvdnaprinsa deaivvadii soames ruvkebargiiguin.

Ruvdnaprinsa Haakon galleda Ruvke 7 Svalbárddas. Govven: Ole Berg-Rusten / NTB

Ruvdnaprinsa gulai mot lea bargat ruvkes mii lea vihtta kilomehtera vári siste, ja gulai mot dehálaš oassi historjjás fargga dáidá jávkame. Dálkkádatrievdamat leat stuorábut Sválbárddas go olu eará báikkiin máilmmis. Seammás dat lea váttes nuppástus.

Ruvdnaprinsa Haakon humada ruvkebargiiguin Henrik Skrivfars ja Inge Bakkeland (gurutbealde) Ruvke 7:s. Govven: Ole Berg-Rusten / NTB


Dálkkádaga rievdamat leat fáddán olu dutkamiidda Svalbárddas, ja dán oktavuođas lea satelihttastašuvdna SvalSat dehálaš.

Čohkkejit dálkkádatdáhtaid miehtá máilmmi

Svalbárdda satelihttastašuvdna, SvalSat, lea máilmmi davimus satelihttastašuvdna ja lea hui dehálaš dálkkádatrievdademiid dutkamis. Stašuvdna čuovvu hirbmat olu satelihtaid. Sajusteapmi 78° davvin, dagaha ahte dát stašuvdna viežžá dáhtaid juohke háve go satelihtat johtet Davvipola meattá iežaset  geainnus birra máilmmi – gitta 14 geardde jándoris. Satelihtat čohkkejit dáhtaid miehtá máilmmi vaikko man birra, leš dal jiehkit mat unnot, vuovddit ja mearragáttit mat rivdet, ábi temperatuvrrat ja eará mearkkat globála liegganeapmái.

"Svalbárddas deaivvadit hui čielgasit dálá áiggi vuđolaš hástalusaiguin: jiekŋa mii suddá, šlájat ja nállit mat soitet jávkat, dálkkádat mii rievdá. Luondu lea dáppe garas, muhto seammás maiddái hearki." Ruvdnaprinsa Haakon.

Satelihttastašuvdna SvalSat – dá arvat čábbát dálkkis go dat mii lei Ruvdnaprinsabára galledeamis. Stašuvdna lea oassin Kongsberg Satellite Services infrastruktuvrras. Govven: Tor Richardsen / NTB SvalSat

Stašuvdna lea Platåfjellet nammasaš váris, olggobealde Longyearbyen guovddáža. Stašuvdnahoavda Maja-Stina Ekstedt válddii vuostá Ruvdnaprinsabára. Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa beasaiga gullat mot stašuvdna doaibmá, ja galledeigga sihke doaibmaguovddáža ja anteanna.

Ruvdnaprinsabára beasaiga oahpásmuvvat Svalbárdda satelihttastašuvdnii, SvalSat. Govven: Sara Svanemyr, Gonagaslaš hoavva.

Bargoveagas lea sullii 40 olbmo ja sii stivrejit proseassaid ja čađahit bajásdoallama. Dálki lea sidjiide hástalussan. Muohta sáhttá heađuštit dáhtafievrrideami, ja doppe borgá 170 beaivve jagis. Dáhtat maid čohkkejit, addet erenoamáš dehálaš diehtovuođu globála dálkkádaga rievdadeami hárrái.

Máilmmi davimus guovddáš alla oahpahussii

Svalbárdda universitehta (UNIS) lea oahpahus-ja dutkanguovddáš geologiijas, geofysihkas, biologiijas ja teknologiijas. Go Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa galledeigga guovddáža, de deaivvai meteorologiija leat diibmoplána bajimusas. Makkár doaimmat čađahuvvojit olgun vai mii beaivválaččat oažžut dálkedieđuid? Makkár sihkkarvuođaárvvoštallamiid dahket sii ja makkár rusttegiidda lea dárbu go bargojoavku galgá čađahit gieddedutkamid Svalbárddas? Ruvdnaprinsabárra maiddái gulai geologiija ja árktálaš biologiija oahpuid birra.

UNIS lea máilmmi davimus guovddáš alla oahpahussii, ja dat lea Svalbárdda dutkanpárkas man Gonagas Harald ja Dronnet Sonja rabaiga jagis 2006.

UNIS-galledeapmi lei Ruvdnaprinsabára prográmma maŋemus čuokkis dán vuoru galledeamis Svalbárddas.

- Moai letne oaidnán ja galledan ealli servodaga gos leat hirbmat olu iešguđetlágan doaimmat, ja servodagas lea olu gelbbolašvuohta olu surggiin – ruvkedoaimmas, mátkeealáhusas, dutkamis...  Dat lea erenoamáš fiinna servodat ja báikegoddi olu kvaliteahtaiguin. Nu lei Ruvdnaprinsa Haakona čoahkkáigeassu loahpalaš preassadeaivvadeamis.

 

Fáktadieđut

Svalbárda

  • Svalbárdan gohčoduvvo jiekŋaáhpesulluid čoakkáldat gos stuorámus ja deháleamos suolu lea Spitsbergen

  • Nederlándalaš mearrajohtti Willem Barentsz fuomášii Spitsbergena jagis 1596, muhto leat árvideames dát sullot mat maiddái namuhuvvojit islándalaš čállosiin 1100-1200 loguin.

  • Namma «Svalbard» lea čadnon oktii sániin «sval» mii mearkkaša galmmas dahje čoaskkis ja dasto  «bard» mii mearkkaša ravda

  • Jagis 1920 mieđihuvvui Norgii suverenitehta sulločoakkáldaga badjel Svalbardtraktáhta bokte mii doaibmagođii jagis 1925. 44 riika lea vuolláičállán dán traktáhta ja buohkain lea seamma vuoigatvuohta ekonomalaš doaimmaide sulluin, muhto lea dušše Norga ja Ruošša mat leat ásahan viiddis ealáhusdoaimmaid ja ássama doppe.

  • Deháleamos ealáhusat: Ruvkedoaibma (koalla), dutkan /oahpahus ja mátkeealáhus

  • Areála: 61 022 km2 (Norgga nannánareála lea 323 808 km2)

  • Olmmošlohku 2021: 2 940

  • Hálddáhuslaš guovddáš: Longyearbyen

  • Áššeolmmái hálddaša Svalbárdda, ja sus lea seamma váldi go stáhtahálddašeaddjis
Longyearbyen. Govven: Ole Berg-Rusten / NTB
Fáktadieđut

Almmolaš galledeamit Svalbárdii

Gonagasbearaš lea galledan Svalbárdda maŋgga geardde. Dás oaidnit almmolaš galledeamit Majestehta Gonagas Harald áiggis:

  • 1995: Gonagasbárra oasálastá norgalaš sorjjasmeahttunvuođa 70-jagi čalmmusteamis.
  • 2000: Ruvdnaprinsa oasálastá Polarinstituhta ođđa áibmomihtidanstašuvnna rahpamis Ny Ålesundas
  • 2006: Gonagasbárra searvá Longyearbyena 100-jagi ávvudeapmái
  • 2007: Ruvdnaprinseassa geige gudnejahttima «Internasjonalt samfunn» dahje «Riikkaidgaskasaš servodat” Longyearbyenii.
  • 2008: Ruvdnaprinsa oasálastá dutkanmátkkis ovttas Danmárkku ja Ruoŧa truvdnoárbbolaččaiguin.
  • 2010: Ruvdnaprinsa oasálastá Ny-Ålesundsymposias 2010
  • 2012: Kongen deltar i minnemarkering for Kings Bay-ulykken i 1962.
  • 2013: Dronnet rahpá grafihkkačájáhusa ja oasálastá Polarjazz rahpamis.
  • 2015: Dronnet rahpá čájáhusa Kunsthall Svalbard.
  • 2015: Ruvdnaprinsabárra galleda Lance nammasaš dutkanskiippa
  • 2016: Dronnet deaivvada siiguin geat vásihedje muohtauđđasa jagis 2015
  • 2016: Ruvdnaprinsa oasálastá Ny-Ålesundsymposias 2016.
  • 2017: Dronnet deaivvada uđasgillájeddjiiguin ja rahpá Artica Svalbard.

Gonagasbearaš lea muđui maŋgii galledan Svalbárdda priváhta oktavuođain.

Go Gonagas Olav galledii Svalbárdda 1961 borgemánu, de lei vuohččan go Norgga gonagas galleda sulluid. Galledeamis rahppui Gonagas Olav V ruvke. Govva: NTB

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas