Innovatiiva eanadoallu Flatangeris
Áhpedoallu, innovašuvdna ja álbmotdearvvašvuohta ledje fáddán odne go Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa leigga guossin Flatanger suokanis.
Ollu olbmot ledje čoahkkanan go gonagaslaš fanas bođii Lauvsnes kájái. Doppe lágidedje ollu kulturčájáhusaid, ja dasa lassin doalai sihke Ruvdnaprinsa ja sátnejođiheaddji sártni.
- Maritiibma máhttu mii gávdno dáppe Trøndelaga rittus lea alla árvosaš, sihke báikkálaččat ja našuvnnalaččat, logao Ruvdnaprinsa, ja rámidii ođđajurddašeaddji guollebiebmanealáhusa Flatangeris.
"Innovatiiva riddo-Norga dárbbaša doaimmaid dakkáriid go Storlavika Áhpedoallopárkka . Dien láhkái sáhttit mii oažžut áigái nanu guoddevaš doaimma gaskal olbmuid ja ábiid – maiddái boahtteáiggis"
- Innovatiiva riddo-Norga dárbbaša doaimmaid dakkáriid go Storlavika Áhpedoallopárkka . Dien láhkái sáhttit mii oažžut áigái nanu guoddevaš doaimma gaskal olbmuid ja ábiid – maiddái boahtteáiggis.
Ruvdnaprinsabárra galggai ge vuolgit geahččat dan ođđa Áhpedoallopárkka, muhto ovdal dan finadeigga soai "Heimen" lávlolas olbmuid guossis.
Lávlu vuorasolbmot "Heimenis"
Heimen dikšun- ja fuolahussiiddas beasai Ruvdnaprinsabárra oahpásnuvvat pilohtaprošeavttain "Lávlolas vuorasolbmuid institušuvnnat" – mas "Heimen" Flatangeris lea mielde. Lávlun oassin vuorasolbmuid divššus lea huksejuvvon máhttui ja jáhkkui ahte lávlumis leat máŋga buori beali.
Lávlolas institušuvnnain lea bargiin máhttu ja diehtu dan birra mo lávluma sáhttá geavahit ja maid dat mearkkaša dearvvašvuhtii ja áiggi loaktimii. Sii lávlot boarrásiidda – ja lávlut ovttas singuin. Dat ásaha buori dili ja oktiigullevašvuođa, ja lea maid ávkkálaš muitui, dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii.
Buhtistanguolit luossadihkiide
Storlavikas lea Flatangera ođđa áhpedoallopárka. Álggos sii fitne Namdal Rensefisk rusttegis, gos guossit besse filmmas oaidnit ja gullat mo dan guovllu guollebiebman lea ovdánan historjjálaččat. Dasto beasai Ruvdnaprinsabárra oaidnit dárkileappot daid smávva guolážiid maid luitet čáhcái ja mat galget soahtat luosa stuorámus váttisvuođaiguin. Dán rusttegis bibmet oainnat áhkácinccuid/ rognkjeks – mat áinnas liikojit borrat luossadihkiid.
Govva: Berit Roald, NTB scanpix
Go leat fuobmán man gievrrat áhkácinccut leat loaktit luossadihkiid, de leat bidjan ollu miljovnnaid dakkáriid guollebiebmanrusttegiidda miehtá norggarittu. Ja dál lea iešalddis áhkácinccuid biebman šaddan stuora guollebiebmanealáhussan.
Rabai Áhpedoallopárkka
Buhtistanguollerusttegis vulge sii Áhpedoallopárkii, gos Ruvdnaprinsa Haakon beasai čađahan dan almmolaš rahpama. Ruvdnaprinsabárra beasai vázzit ja geahččat párkka, gos leat sihke Bjørøya AS, Proneo ja Aquagelbbolašvuohta. Guollebiebman lea juo deháleamos ealáhus dien gilis. Párkka ásaheami ulbmil lea geassit vel eanet máhtu, bargosajiid ja olbmuid dohko.
Guliid mat leat merddiid siste ábis, bibmet dán bearráigeahččanstašuvnna vehkiin. Govva. Berit Roald, NTB scanpix
Biebman bearráigeahččanstašuvnnas beasai Ruvdnaprinsabárra gullat mo luosaid sáhttet gáidosis biebmat.
Storfjellet
Ja de lei áigi coggalit meahccebiktasiid. Kari Olsen, Storfjellets venner jođiheaddji, láidestii vázzinmátkái. Mátkki vuolde bisánedje sii gullat "Lávlu ábi ruvváid", ovdalgo vázziledje Storfjellet várrečohkkii gos besse návddašit ovddolaš Folla ja Flatanger mearragátti.
Storfjell čohkas lea várddus. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix.
Vuostáiváldin Gonagasskiippas
Eahkes leat buot daid suohkaniid ovddasteaddjit gos Ruvdnaprinsabárra lea fitnan dán fylkkamátkis bovdejuvvon vuostáiváldimii, mii leat skiippas Kongeskipet Norge. Dat leat olbmot geaiguin Ruvdnaprinsabárra lea deaivvadan dán mátkkis, ja máŋggas geat leat leamaš mielde lágideamen daid ollu vásáhusaid maid soai leaba vásihan – ja boahtiba ain vásihit viidásit mátkkis.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.