Hopp til hovedinnhold

Náitaleapmi 1929

Ruvdnaprinsa Olav ja Ruoŧa Prinseassa Märtha náitaleigga njukčamánu 21. beaivvi 1929, vihagirku lei Vor frelsers Kirke (Oslo duopmogirku). Ruoŧa Prinseassa Märtha šattai de Norgga Ruvdnaprinseassan.

Ruvdnaprinsa Olav lei Prinseassa Märtha vilbealli, ja soai leigga goabbatguoimmiskka dovdan juo mánnávuođa rájes. Soai lohpádalaiga suoli 1928:s, go Ruvdnaprinsa Olav lei OL borjjastangilvvus Amsterdamas.

Ođđajagimánu 13.beaivvi 1929:s mátkkoštii Ruvdnaprinsa suollemasat Stockholmii ja ođđajagimánu 14. beaivvi almmuhuvvui ahte soai leaba lohpádallan. Sudno lohpádallan váldojuvvui hui bures vuostá, sihke danin go das lei čielgasit sáhka dakkár oktavuođas maid dan áiggi gohčodedje dárogillii inklinasjonsparti, ja maiddái danin go sudno oktavuohta lei veahkkin buoridit háviid mat ain gávdnojedje maŋŋá uniuvdnabieđganeami 24 jagi das ovdal.

Prinseassa boahtá Osloi

Prinseassa Märtha bođii Osloi togain moadde beaivvi ovdal vihaheami. Prinseassa mátkkoštii maŋemus oasi mátkkis liigetogain mii lei čiŋahuvvon leavggain ja náittusbára namaid bustáivaiguin, ja Ruvdnaprinsa Olav vuostáiválddii su Østbanen stašuvnnas. Náitaleaddjit ja sudno mieldečuovvut vudje Karl Johan gáhta mielde Šlohttii njealjejuvllat heastavovnnain ja soai seviiga olmmošeatnatvuhtii Šloahttabalkoŋggas.

Oslo lei čiŋahuvvon heajaide, ollu visttit ja gáhtat ledje čiŋahuvvon leavggaiguin. Náitaleaddjit čađaheigga golmmadiibmosaš dearvvahanmátkki Oslos, oahpásnuvvama várás ja soai dearvvaheigga olbmuid gáhtaid alde. Maŋit beaivvi lei bálla Šloahtas, ja maŋit eahkeda lei feastačájahus Nationaltheatreris.

Vihabeaivi

Vor Frelsers kirke lei čiŋahuvvon vilges liđiiguin, mat ledje asaleat, syrinat, tulipánat, hortensiat ja vilges liljat, pálbmaduogáža alde. Orgela birra čužžo máŋga čuođi lávlu, golmma koaras, ja 50 offisera čužžo giv akt girku siste.

1600 olbmo ledje bovdejuvvon vihaheapmái. Lassin goappešagaid ollu sogalaččaide ja ustibiidda ledje bovdejuvvon almmolaš eiseválddit, olgorit diplomáhtat ja ollu njunušolbmot servodagas.

Vihačuvla

Prinseasse Märthas lei vilges vihačuvla mii lei silbbain hervejuvvon, das lei 4 mehtar guhku healbmi mii gessui maŋábealde, masa ledje gorrojuvvon liljat, bearralat ja paljeahtat, ja čalbmeluvra lei boares brüsselknipling, ja dat lei measta seamma guhkki go maŋábeale healbmi. Čalbmeluvra lei biddjojuvvon gitta oránšelieđát diademain mas lei unna ruvnnoš. Náittusmoarssi bukeahtas ledje vilges liljat – maid maŋŋil navde ”Märthaliljer”.

Seremoniija

Vihaheapmi lei diibmu 12:00. Go diibmu lahkonii guoktenuppelohkái, de bođii Ruvdnaprinsa Olav girkui, su mielde lei su lohpádallanolmmoš, York hertuga. Duopmogirku organista Eivind Alnæs čuojahii Richard Nordraak ”Purpose”.

Dasto bohte gonagasbearraša lagamus olbmot, ja Norsk Studentersangforening lávllui Wilhelm Stenhamar”Sverige”. Náittusmoarssi láidii su áhčči girkuláhti mielde áltarii. Sudno maŋis vázze njeallje bára vihanieiddaža, norgga ja ruoŧa, giehtalaga, Prinseassa Ingrid ja Fridtjof Nansen nieiddaš Irmelin váccii ovddemusas.

Bisma Johan Lunde vihahii sudno. Searvegoddi lávllui sálmmaid ”Kjærlighet fra Gud ” ja ”Gud som ljos og gleda sender”, ja vihaheapmi loahpahuvvui Händels ”Halleluja” lávlagiin.

Akershus festningas bávkaledje 42 skuohta – duppál gonagassaluhta.

Maŋŋá vihaheami lej headjalunša Šloahtas gosa 200 guossi ledje bovdejuvvon.

 

05.05.2011

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Filma čájeha Prinseassa Märtha boahtima Osloi, ja boahttevaš ruvdnaprinsabára dearvvahanmátkki Oslos (Vuorkágovva NRK/Gonagaslaš hoavva)