Chile 2008

Ruvdnaprinsa Haakon bođii Chile oaivegávpogii Santiagoi iđđes mánnodaga ođđajagimánu 23. beaivvi. Vuosttažin Ruvdnaprinssa almmolaš prográmmas lei bidjat lieđđekránssa Bernardo O’Higgins-monumeantta lusa.

Bernardo O’Higgins

Bernardo O’Higgins jođihii iešmearrideaddjisoađi spánska kolonifámu vuostá, ja rehkenasto leat Chile eatnanáhčči ja njunuš friddjandahkki sáŋggár. Dalle go Chile celkkii iežas sierra sorjjasmeahttuin riikan 1818:s, de šattai O’Higgins riikka vuosttaš stáhtaoaivámuš. Ruvdnaprinsa finai maid dan báikkis gosa Bernardo O’Higgins lea hávdáduvvon.

Presideanta Michelle Bachelet

Maŋŋil go Ruvdnaprinsa lei bidjan lieđđekránssa, de mátkkoštii Ruvdnaprinsa viidáseappot La Monedai ságastallat Chile presideanttain, Michelle Bacheletain. Čoahkkin lei presideantapalássas La Moneda, gos Chile stáhtaoaivámuččat leat orron 1845 rájes. Palássa lea geavahuvvon ruđaid ráhkadeapmái gaskal 1814 ja 1929, ja danin das lea ge diet namma mii das lea ("moneda" mearkkaša ruhta).

Eahkes lei Ruvdnaprinsa Presideanta Bachelet guossis almmolaš mállásiin La Monedas.

Duorastat ođđajagimánu 24. beaivi

Innovasjon Norge lei organiseren ollu ealáhussemináraid Ruvdnaprinssa Chile guossástallama oktavuođas, ovttasráđiid ambassádain ja Norgga-Chile gávpegámmáriin.

Ruvdnaprinsa rabai ealáhusbeaivvi Santiagos, gos guovddážis ledje ealáhussuorggit main Norgga ja Chile ealáhusain leat seamma beroštumit. Ođasmahtti energiija ja elfámujuogadeapmi, johtalus ja siskkáldastruktuvrrat, CSR ja nissonolbmuid/nuoraid entreprenørdoaimmat ledje gessojuvvon guovddážii semináras.

La Confluencia

Energifitnodat SN Power ásahuvvui 2002:s čađahit energiprošeavttaid ovddidanriikkain, ja de earenoamážit čáhcerávnnji. Fitnodat leat earet eará leamaš mielde huksemin Tinguiririca-čáhcefápmorusttega.

Duorastaga ovdalgaskabeaivvi bijai Ruvdnaprinsa Haakon vuođđogeađggi Tinguiririca-vákki boahtte huksenceahkkái, dan nugohčoduvvon La Confluencia-prošektii. Eatnasat lagas gilážiid olbmuin ledje boahtán dearvvahit Ruvdnaprinssa, ja Ruvdnaprinsa oaččui poncho skeaŋkan – mii lei vásetin dien dilálašvuhtii ráhkaduvvon.

Odfjell viidnegárdin

Lunsja áiggi finai Ruvdnaprinsa Odfjell viidnegárdimis, gos sutnje čájehedje gárdima. Viidnegárdin lea Maipó-vákkis, diimmu mátkki olggobealde Santiago, ja dan oamasta Odfjell bearaš. Viidnegárdimis ráhkadit earenoamážit ruskesviinni. Viidneráhkandanrusttet lea várrevielttis ja 60 % rusttegis lea eatnama vuolde. Norga lea hui dehálaš viidneoastinmárkan Odfjell viinniide.

Parque por la Paz Villa Grimaldi

Duorastaga maŋŋelgaskabeaivvi beasai Ruvdnaprinsa Haakon geahččat Villa Grimaldi Ráfipárkka. Párkka rahpe 1997:s ja dat lea nammaduvvon našunálmonumeantan 2004:s.

60-logus ásahii Emilio Vasallo Villa Grimaldi jierpmigeavaheddjiide, dáiddáriidda ja politihkkáriidda čoahkkananbáikin. Dán báiki ruonas biras, fontenat, skulptuvrrat ja mosaihkka dahká ahte báiki muittuha itáiliija báikkiid – danin diet namma, Villa Grimaldi. Muhto 1973:s bággehalai Vasallo addit Villa Grimaldi riikka vákšunbálvalussii. Dan rájes geavahuvvui báiki militearajunta vuostálastiid illásteapmái ja vuortnuheapmái.

Lei Rodrigo Del Villar, vuođđudusa presideanta, gii oahpistii ja čájehii Ruvdnaprinsa Haakonii párkka. Del Villar lei ieš internerejuvvon dan báikái 1975:s ja dakkaviđe go beasai doppe luovos, de báhtarii son Ruŧŧii, gos son ásai eksiillas dassážii demokratiija fas fievrreduvvui riikii.

Bearjadat ođđajagimánu 25. beaivi

Bearjadaga finai Ruvdnaprinsa Haakon Isla Negras. Isla Negra lea okta golmma Neruda viesuin maid Pablo Neruda-vuođđudus dál jođiha musean.

Pablo Neruda

Pablo Neruda (Ricardo Eliecer Neftalí Reyes Basoalto) riegádii 1904:s. Son oaččui Nobel girjjálašvuođabálkášumi 1971:s, ja máŋgasa oaivila mielde lea son Chile našunáldiktačálli. Canto General – Stuora lávlla – mas leat birrasii 250 divtta, rehkenasto leat okta dain stuorámus diktačállosiin ovddit čuohtejagis.

Pablo Neruda šattai politihkalaččat aktiiva go spánska boargársoahti álggii. Son dieđihii iežas kommunistabellodahkii 1945:s, ja lei ollu jagiid guovddáš olmmoš chile politihkas. Neruda lei maid diplomáhtta gii lei ollu riikkain bálvalusas, earet eará lei son Chile ambassádevra Fránkriikkas gaskal 1970 ja 1972.

Neruda jámii Santiagos oanehis áiggi maŋŋá stáhtaválddi gomiheami 1973:s. Son lea hávdáduvvon viesus lusa Isla Negras.

Neruda dárogillii

Dáru girječálli Kjartan Fløgstad lea ođđasisdikten Pablo Neruda dárogillii, ja son logai muhtun Neruda divttaid go ledje guossástallamen Isla Negras.

Fløgstad girječállima lea báidnán latinameriikkalaš magihkalaš realisma ja guokte su girjjiin leat jorgaluvvon spánskkagillii. 2004:s oaččui Fløgstad chile Bernardo O’Higgins-árvomearkka, earet eará danin go lea gilván dieđuid Chile politihka ja kultuvrra birra ollu iežas girjjiin ja go lea heivehan Pablo Neruda divttaid dárogillii.

Norgalaččat Chiles

Bearjaga maŋŋelgaskabeaivvi lágidii Pål Moe, norgga ambassádevra Santiagos, vuostáiváldima Ruvdnaprinsii ja norgalaččaide geat ásset Chiles. Leat registrerejuvvon 274 norgalačča geat ásset Chiles- eatnasat orrot Santiagos ja Puerto Montt-guovllus. Eatnagat geat ledje báhtaran Norgii, leat dál máhccan fas Chilii ja leat ge dál doppe norgga ássiid máttut.

Chiles gávdnojit maid ollu chilenerat geain leat ruohttasat Norggas, bossubivdiid, mearraolbmáid, ingeniøraid ja shippingolbmuid maŋisboahttit geat leat fárren Chilii juo badjel 100 jagi dás ovdal.

Ruvdnaprinsa vulggii Chiles ođđajagimánu 26. beaivvi.