Nordlánda 2008

Fylkamánne, fylkasátnejođiheaddji ja daid suohkaniid sátnejođiheaddjit gosa soai leigga jođus, sávve buresboahtima duhátjagibáikái Nordlándii Petter Dass-musea olggobealde Alstahaugas. Soai guossástalaiga: Alstahaug, Træna, Lurøy, Rødøy, Meløy ja Gildeskål suohkaniid.

Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga oaidnit Petter Dass-musea ja gullat dan birra muitaluvvot, ovdalgo soai ja sudno mieldemátkkošteaddjit vulge viidáseappot orgelkonsertii Alstahaug girkui.

Træna

Árrat iđđes nuppi beaivvi bođii Gonaskasskiipa Trænai. Dáppe beasaiga Gonagas ja Dronnet oaidnit Petter Dass-kapealla, ovdalgo Gonagasbárra rabai ođđa suohkan stoahkanášilju Trænas. Sártnistis deattuhii Gonagas dan ahte stoahkanšilju ráhkadeapmi lea leamaš ovttasbargu:

"Dát fiinna stoahkanšillju čájeha ahte ain gávdno eaktodáhtolaš bargovuoigŋa ja oktasaš ovddasvástádusdovdu olbmuid gaskkas. Dát lea hui earenoamaš stoahkanšillju, danin go buohkat geat orrot dás birrasis, leat leamaš dan ráhkadeamis veahkkin iežaset máhtuin ja čehppodagain."

Maŋŋil stoahkanšilju rahpama mátkkoštii Gonagasbárra viidáseappot Træna buhcciid-ja boarrásiidsiidii, gos soai beasaiga ássiiguin deaivvadit, ja sin gaskkas maid 100 jahkásaš Alfrid Langeskjærain.

Lovund

Maŋŋelgaskabeaivvi mátkkošteigga Gonagas ja Dronnet viidáseappot Lovundii Lurøy suohkanis. Dáppe čuovui Gonagasbárra álggos feastadoaluid ođđa mánáidgárddis, ja doppe gilvvii Gonagas Harald muora mánáidgárddi olggobeallái.

Dan maŋŋil soai beasaiga váccašit ja geahččat Kystkultursentera, gos muitaledje sudnuide báikkálaš ealáhushistorjjá, ja maŋŋil dan de vulggii Gonagasbárra Naustholmen industripárkii. Doppe bibmet luosaid ja dorskkit, ja ráhkadit guollejáffuid, guolleolju ja isoporkássaid.

Maŋŋá guossástallama Naustholmenis, guđii Gonagasbárra Lovund báikki ja manai gádjunfatnasii ”Harald V”, mii doalvvui sudno Lurøyii.

Lurøy

Maŋŋá almmolaš vuostáiváldima, vácciiga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja riddonissonbácci lusa, mii lea ceggeuvvon muitun daid olbmuide geat meara ala leat duššan, ja Gonagasbárra bijai dasa lieđđekránssa.

Dasto jotkkii mátki ”Antonettastuai”, gos Gonagas ja Dronnet oaččuiga dieđuid ja beasaiga čuovvut Kystlaget ovdaolbmo ja gullat maid son muitalii. Lurøy guossástallan loahpahuvvui kulturdoaluiguin Lurøy girkus.

Eahkes borjjastii Gonagasskiipa viidáseappot, boahtte bisánanbáikki guvlui Fylkamátkkis – mii lei Selsøyvik Rødøy suohkanis.

Rødøy

Geassemánu 18. beaivvi iđđes vuostáiváldojuvvui Gonagasskiipa guolle- ja astoáiggefatnasiiguin Rødøy suohkana ráji alde. Gonagasskiipa dearvvahii maid Hurtigruta Nordlys mii lei manus lulás.

Gonagas ja Dronnet manaiga gáddái Selsøyvik boares gávpebáikkis Rødøyas, gos sudno vuostáiválde ja oahpistedje lágidemiid báikái. Sártniid ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid maŋŋá, beasai Gonagasbárra váccašit rámbuvrras ja dan boares gávpebáikki ássanoasis. Gonagas ja Dronnet beasaiga maid deaivvadit njunuš olbmuid geat leamaš mielde dan viiddis ovddešstanbarggus.

Dasto beasai Gonagasbárra oaidnit govvačájáhusa ”Fra handelshus og jektefart til moderne maritim produksjon” ja čájáhusa ”Mangfold”, mat čájehit veaháš amas kultuvrra ja norgga kultuvrra girjáivuođa ovttas.

Ørnes ja Glomfjord

Maŋŋelgaskabeaivvi joavddai Gonagasskiipa Ørnessii Meløy suohkanis. Doppe oahpistedje Gonagasbára almmolaš vuostáiváldimii ja kulturvásihemiide Ørnes boares gávpebáikkis. Oahppit Spildra, Ørnes, Reipå, Neverdal, Meløy ja Bolga skuvllain čužžo ráidun dan geaidnoguoras gokko Gonagas ja Dronnet vácciiga.

Ørnesas mátkkošteigga Gonagas ja Dronnet biilaráidduin Glomfjordenii. Doppe ledje skuvlavázzit Glomfjord, Åg, Halsa ja Enga skuvllain gáhtaid alde go Gonagasbárra váccašii Glomfjord márkanguovddážii.

Meløy Næringsutviklingas muitaledje Gonagas Haraldii ja Dronnet Sonjai Glomfjord industrimáidnasa birra, ja de maŋŋelaš oahpistedje Gonagasbára REC Scan Wafers kántuvrraide ja muitaledje dan birra. REC (Renewable Energy Corporation) buvttada osiid beaiveceallapanelaide.

Beaivi loahpahuvvui mállásiiguin Glomfjord kulturviesus gos ledje 250 málesguossi. Ja de loahpas manai Gonagasbárra fas Gonagaskiipii.

Glideskål

Gildeskål lei maŋŋemus bisánanbáiki Gonagasa ja Dronnega fylkamátkkis Nordlánddas. Inndyras lei ”Petter Dass ieš” gii sávai Gonagassii ja Dronnegii buresboahtima čájáhussii Klippfisktorgetis, gos earet eará Nordfjorden danselag ja Saltdal spellemannslag guoimmuhedje.

Maŋŋel dien čájáhusa manai Gonagasbárra Gibo boarrásiid- ja buhcciidsiidii finadit, gos muitaledje dan siidda birra. Oassin oppalaš diehtojuohkimii, beasaiga Gonagas ja Dronnet fitnat Gudveig Eilertsen luhtte su ásadogas boarrásiidsiiddas. Gudveig Eilertsen máttaráhkkut Sara lei čállán reivve Gonagassii ja jearran ii go son sáhtáše fitnat su máttaráhku guossis, ja dan vejolašvouđa oaččui Gonagas dán mátkkis. Doppe ledje maid kulturovdanbuktimat nugo lávlun ja diktalohkan, ovdalgo Gonagas ja Dronnet vulggiiga viidáseappot Gildeskål girkui.

Gonagasbárra ja sudno mieldemátkkošteaddjit čoahkkanedje Elias Blix bácci lusa olgobealde girku, ja das sii vázze allaáiggalaš ráidun dan boares girkui. Doppe lei rohkosboddu ja ledje maid historjjálaš logaldallamat, ovdalgo guossohedje girkogáfe telttes olggobealde girku.

Dát čoagganeapmi lei maŋemus oassi prográmmas ovdalgo fylkamátki loahpahuvvui Gonasskiippas Norge, gos lei vuostáiváldin bovdejuvvon gussiide.

Loahppasártnistis Gildeskålas logai Gonagas Harald earet eará:
- Moai Dronnegiin hálidetne giitit beivviid ovddas maid ean vajáldahte! Elias Blix muitala ”Barndomsminne frå Nordland” čállosis veaháš dán eatnama birra, guhkkin davvin, gos ”mun áinnas lean guossin”. Moai gal duste sihkkarit lohkat ahte moai áinnas fas bohte deike guossin fas.