Njuike váldosisdollui

Sámi kulturárbi

Odne lea Ruvdnaprinsa Haakon Guovdageainnus oahppandihte eanet sámi kultuvrra, giela ja historjjá birra. Galledeapmi lea oassin Ruvdnaprinsabára 50-jagi beivviid ávvudeamis.

18.04.2023

2023 geasi deavdiba Gonagaslaš Allavuođat Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa 50 jagi.  Čalmmustahttindihte dán, soai háliideaba loktet ovdan osiid min riikka maid atniba eanemusat árvvus viđa mátkki bokte iešguđet guovlluide Norggas.  

Njukčamánu loahpas galledii Ruvdnaprinsabárra Vinje gili Telemárkkus, ja Bykle Setesdalas gos vásiheigga Norgga árbevirolaš giehtaduoji-ja kulturárbevieruid. Guovvamánus ges galledii Ruvdnaprinsa fitnodagaid Stordas.

Guovdageinnus deaivvadii Ruvdnaprinsa sihke nuoraiguin ja vuorraset olbmuiguin geat iešguđetge vugiid mielde áimmahuššet ja seailluhit sámi kultuvrra ja árbevieruid. Son maiddái hálidii gullat mot lea leat nuorra sápmelažžan otná Norggas ja galledeapmi álggahuvvui ge aiddohuksejuvvon mánáid-ja nuoraidskuvllas Guovdageainnus.

Ođđa mánáid-ja nuoraidskuvla Guovdageainnus lea šaddan earenoamáš finniisin. Govven: Jan Langhaug / NTB

- Lihkku ođđa skuvllain!

Lihkku ođđa skuvllain! Ruvdnaprinsa Haakon lei ožžon gudnin virggálaččat rahpat ođđa skuvlla mii lea šaddan hirbmat finnisin sihke valáštallán-ja vuojadanhállain. Jorbalagan olgolatnja dego čatná buot oktii.  

- Dáppe lea buorre vuođđu sihke oahppamii, stoahkamii ja valáštallamii. Buorre oahppobiras mearkkaša olu sihke ohppiide ja oahpaheddjiide. Lea hui dehálaš illudit vuolgit skuvlii. Čáppa biras ja buorit oahppandilálašvuođat mearkkašit olu loaktimii, dajai Ruvdnaprinsa gii maid celkkii váimmolaš dearvvuođaid Ruvdnaprinseassas. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit lei dađi bahábut buohcci ii ge veadján dan sivas vuolgit mielde.

Loga Ruvdnaprinssa rahpandearvvuođaid dás

Maŋŋel rahpansártni rohttii Juoigalasat-joavku skuvlla ođđa luođi, man guokte oapaheaddji skuvllas leaba bidján. Ja Ruvdnaprinsa vel čálii namas sistái mii galgá heŋgejuvvot čikŋan seaidnái.

Árbevirolaš sámi duodji lea diibmoplánas duodje-ossodagas. Govven: Jan Langhaug / NTB

Lei maiddái vejolaš galledit duodjeossodaga lanjaid. Logi dánsejeaddji Guovdageainnu kulturskuvllas loahpahedje galledeami čájálmasain.  

Čohkkedii skuvlabeŋkii

Ruvdnaprinsa Haakon dáhtui geavahit dán vejolašvuođa oažžut čiekŋalet ipmárdusa sami kultuvrras ja nu son dollii ge Sámi Allaskuvlii. Doppe sávai rektor Laila Susanne Vars bures boahtima ovdal go muitalii allaskuvlla doaimmaid birra. Dát lea áibbas erenoamáš sámi oahpahus -ja dutkanásahus.

Ruvdnaprinsa Haakon čohkkedii ieš skuvlabeŋkii Sámi Allaskuvllas. Govven: Jan Langhaug / NTB

Professor Nils Oskal logaldalai árbedieđu dahje árbevirolaš gelbbolašvuođa birra mii lea fálaldahkan doavttirgráda vuosttaš semesteris. Vuosttašamanuensa Lovisa Mienna Sjöberg logaldalai oskku ja eallindulkoma birra Sámis. Ja professorguovttos

Ante Aikio ja Annika Pasanen logaldalaiga ges das makkár rolla allaskuvllas lea sámi gielaid nannemis ja ealáskahttimis.

Professor Gunvor Guttorm ofelastii Ruvdnaprinssa Haakona duodjeossodahkii gos deaivvadii sihke studeanttaiguin ja bagadalliiguin geat ledje duddjome. Galledeami loahpas ságastalai Ruvdnaprinsa muhtun studeanttaiguin allaskuvllas.  Son gulai sin oaiviliid sámi oahpaheaddjeoahpu birra, ja dasto maiddái mot sin oktavuohta lundui addá vuođu sámi kultuvrii boahtteáiggis. 

Čalmmusteapmi joatká

Ruvdnaprinsabára 50-jagi beivviid čalmmusteami joatká miessemánus. Dalle galledeaba Træna gos mearra ja riddokultuvra lea guovddážis. Geassemánus lea ges urbána gávpoteallin guovddážis Oslos. Buot loahpahuvvo Ruvdnaprinsabára náittusbeaivve, borgemánu 25. beaivve. Dalle lágiduvvo feasta Šloahtas, ja dohko bovdejuvvojit guossit miehtá riika.

 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas