Njuike váldosisdollui

Ruoktotboahtin geassemánu 7. beaivvi 1945

Odne lea 75 jagi dan rájes Gonagas Haakon máhcai ruoktot maŋŋel 2. máilmmisoađi. Máŋga čuođi duháha olbmo sávve Gonagassii ja Ruvdnaprinsabárrii buresboahtima go sii bohte gáddái.

07.06.2020

Maŋŋel vihtta jagi eksiiladilis máhcai viimmat olles Gonagasbearaš fas Norgii. Gonagas Haakon ja Ruvdnaprinsa Olav ledje leamaš Englánddas ovttas norgga eksiilaráđđehusain. Ruvdnaprinseassa Märtha ja mánát ledje USA:s.

Geassemánu 7. beaivvi 1945 máhcai Gonagas Haakon ja Ruvdnaprinsabearaš fas Norgii maŋŋel vihtta guhkes soahtejagi. Govva: NRK filbmaaviisa.
Ruvdnaprinsa Olav, gii lei Norgga suodjalushoavda,  lei boahtán ruoktot juo miessemánu 13.beaivvi. 

Prinseassa Astrid muittaša

HMS Noarfolk vulggii Edinburghas geassemánu 5. beaivvi, ja skiippas ledje Gonagas Haakon, Ruvdnaprinseassa Märtha ja Ruvdnaprinsabára mánát.

 Geassemánu 5. beaivvi 1945 lávkii Gonagas Haakon HMS Norfolk skiipii Edinburghas, «Ja vi elsker» nuohtaide. Dat lei ruoktot Norgii mátkkošteami álgu. Govva: Royal Navy Official Photograph (UK)

Iđđes geassemánu 7. beaivvi joavddai skiipa Norgga riddui, ja go skiipa borjjastii Oslovuonas, de bođii Ruvdnaprinsa Olav maid sin fárrui.

Áhčiin deaivvadeapmi fas lea  garraseamos muitu mii mus lea geassemánu 7.beaivvis  1945, muitala Prinseassa Astrid, Ferner roavvá. 

– Lei heajos dálki – nu ahte mii eat oaidnán gátti, muhto mun muittán bures smávva fatnasiid mat bohte min ovddal olgolis Oslovuonas. Dat lei min vuosttaš deaivvadeapmi «Norggain». Buot fatnasat ledje čiŋahuvvon lasttaiguin ja norgga leavggaiguin. Dađistaga go borjjasteimmet siskeliidda Oslovuona, de bohte ain eanet fatnasat. Loahpas ledje nu ollu fatnasat ahte mii daid mielde livččiimet sáhttán gáddái vázzit goikejulggiid.

HMS Norfolk lea joavdan Oslovutnii, mátkkošteamen ruoktot friddja Norgii. Lei nu heajos dálki ahte mánát ožžo luoikkas bivvalis sujiid fanasveaga olbmuin. Govva: the Royal Navy / Gonagaslaš vuorká

- Áddjá lei mášoheapme ja smiehtadii movt son ruoktotboahtin šaddá leat. Movt son olbmot bohte su vuostáiváldit?  Dat ahte son lei biehttalan duiskalaččaiguin ovttasbargat, lei dagahan dan ahte ollu norgalaččat ledje massán heakka soađis. Son njuorrasii sakka go oinnii ahte buot olbmot vuostáiválde su liekkusvuođain.

Prinseassa Astrid muitá bures dan máŧohis illučuorvasa mainna vuostáiválde Gonagasbearraša go sii lávkejedje Honnørbruggai Oslos. - Dat lei áibbas ovddolaš.

Torggata Oslos. Gonagaslaš korteše, A-1 njunnošis jođus Šloahta guvlui. Govva: NTB / Scanpix

- Go vujiimet bajás Šlohttii, de lei hui earenoamáš oaidnit buot hoava bargiid čuožžumin Šloahta rabas lásiin vuostáiváldin dihte min, sii geat ledje leamaš doppe dalle go mii vulggiimet.  Rabas lásiin oinniimet maid iežamet ustibiid geaid eat lean viđa guhkes jahkái oaidnán. Ledje sin viežžan Šlohttii vuostáiváldit min, ja dat gal lei dovdduide čuohcci, muitala Prinseassa.

Dáhton- geasemánu 7. beaivi

Ruoktotboahtin dáhton ii lean sahtedohko válljejuvvon. Dat lei beaivvát ala vihtta jagi maŋŋel go Gonagas ja Ruvdnaprinsa leigga šaddan guođđit Norgga brihttalaš fatnasiin Devonshire, ja dollet Englándii.

- Lei oba lossa beaivi dalle, dat beaivi go fertiimet mearridit báhtarit riikkas eret, dajai Gonagas Haakon Ráđđeviesu olggobealde. - Mii šattaimet válljet, jus orrut dáppe, de váldet min fáŋgan. De livččiimet šaddan fáŋgavuhtii ja eat livčče sáhttán ovddastit friddja Norgga. Dan dihte šattaimet bákkus joatkit Norgga friddjadahkan barggu olggobealde riikkarájiid.

Gonagas Haakon doallá sártni Ráđđeviesu olggobealde. Govva: NTB / Scanpix

Geassemánu 7. beaivi 1905 lei maid dat dáhton go Stuoradiggi mearridii mearrádusa mii loahpahii uniovnna Ruoŧain – mearrádus mii dagai Norgga oalát sierra našuvdnan ja man čuovui maid dat ahte Gonagas Haakon šattai Norgga gonagas.

-Dat ahte mii máhcaimet ruoktot fas juste dan beaivvi go Norgga álbmot oaččui fas friddjavuođa ja ieš ráđđema, dat lea munnje mearkan dasa mii dan maŋis boahtá, ahte mii maiddái galgat lihkostuvvat iežamet bargguiguin ja doaimmaiguin mat bohtet riikii buorrin.

-Ja eat galgga dán illu suova siste vajáldahttit ahte mis lea stuora ja váttis bargu ovddabealde, go galgat čađahit dan maid mii hálidit olahit dán riikkas, namalassii friddja ja buori servodaga buot buriid norgalaččade. Nie loahpahii Gonagas Haakon sártnistis ja álggahii hurra čuorvasa váhneneatnamii, mii geardduhuvvi ovcci geardde.

 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas