Viidáseappot Shanghajii
Odne guđiiga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet Beijinga ja reisiiga Shanghajii Kina nuortarittus. Dat gávpot lea máilmmi stuorámus hámmangávpot, ja ekonomalaš fápmoguovddáš.
Gonagasbárra ollii veaigin báikkálaš áiggi Shanghajii jođánistogain. Ja vuosttaš bargun odne lei deaivvadit dán gávpoga norgalaččaiguin.
Shanghai norgalaččat
Juo gaskkamuttus 1800-logu lei Shanghai dehálaš Norgga gávppašeapmái ja skiipajohtolagaide dán máilmmi oasis. Norgga generálakonsuláhta Shanghaias rahppojuvvui juo 1906:s. Dat lei vuosttaš máŋgga konsuláhtain dakka mannjel 1905 uniovdnabieđganeami. Odne ásset dán guovllus gaskal 300 - 400 norgalačča. Ollugat leat dál maid čadnon skiipajohtolahkii, muhto maiddái eará ealáhusdoaimmain lea norgalaččat, nugo akademiijas, ja dáidda-ja kultursurggiin – ja dasa lassin leat dáppe vel stuora joavku norgalaš studeanttat.
Gonagasbárra beasai odne deaivvadit ollu norgalaččaiguin, ja sin bearrašiiguin, geat leat bisánan Shanghajii.
Norgga birrasii gullevaččat bovdejuvvui deaivvadeapmái báikkis mii ovdal lei brihttalaš konsuláhta. Govva: Tim Haukenes
Norgga-kiinnálaš fiolinisttat Sara ja Catharina Chen doalaiga unna konsearttaža gussiide. Govva: Tim HaukenesNorgga-kiinnálaš fiolinisttat Sara ja Catharina Chen doalaiga unna konsearttaža gussiide. Govva: Tim Haukenes
Deaivvadeapmi báikkálaš eiseválddiiguin
Gonagas Harald ja Dronnet Sonja deaivvadeigga maid báikkálaš eiseválddiiguin odne. Mannjel ságastallama Shanghai sátnejođiheddjiin Ying Yong ja bellodatčálliin Li Qiang ledje almmolaš mállásat Xingguo Hoteallas.
Gonagas Harald ja Dronnet Sonja deaivvadeigga maid báikkálaš eiseválddiiguin. Govva: Tim HaukenesGonagas Harald ja Dronnet Sonja deaivvadeigga maid báikkálaš eiseválddiiguin. Govva: Tim Haukenes
Áhpi oktasaš namahussan
Áhpi, skiipajohtolat ja shipping lei vuolggabáiki norgga gussiide Shanghaias odne, ja dat leamaš maid guovddážis badjel 150 jagi. Áiggiid mielde leat oktavuođat viidánan, muhto ihttin lea fas áhpi váldoáššin prográmmas. Gonagasa ja Dronnega «áhpebeaivái» gullet ealáhusat, borramušat ja birasgáhtten – mat buot gusket áhpái.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2024 jahkeraportta
2024:s gallededje Gonagasviesu áirasat oktiibuot 42 suohkana ja fylkkamátkkit Agderii, Rogalándii ja Trøndelágii ledje stuorámus mátkkit. Gonagasviessu čađahii maiddái máŋgga olgoriikkamátkki Eurohpas, Amerihkás ja Gaska-Nuorttas. Oktiibuot ledje 743 virggálaš doaimma. Gonagasbárra lágidii maiddái njeallje stáhtaguossástallama ovtta jagis – juoga mii lea historjjálaš.