Loahpaheigga stáhtaguossástallama Mandalayas
Odne loahpaheigga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet stáhtaguossástallama Myanmaras. Soai leaba leamaš doppe vihtta beaivvi, ja mátki loahpahuvvui boares Mandalay gonagasgárdimis.
Gonagasbárra mátkkoštii fatnasiin Irrawaddy eanu mielde ja joavddaiga Mandalay báikái. Lea boahtán dihtosii ahte stáhtaguossástallama oktavuođas leat Myanmar eiseválddit bákkuin fárrehan eret bearrašiid geat elle hui heajos orrundilálašvuođain dien eatnogáttis.
Gonagas Harald lea NRK sáddagis cealkán ahte lea váidalahtti go nu lea dáhpáhuvvan. Dan birra ii lean Gonagasbárra eai ge Norgga eiseválddit diehtán maidege.
- Jáhkán ahte mii ferten dien ipmirdit dan oktavuođas ahte mii leat demokratiija huksemiin bargamin ja diet duođašta dan ahte lea ain veaháš barggakeahttá.
Mandalay hill
Maŋemus beaivvi guossástallamis álggahuvvui olggobealde Sutaungpyei - mii lea stuora pagoda Mandalay hill báikkis. Doppe beasai Gonagasbárra ovddolaš geahččanguovllus oaidnit gávpoga ja jalges eatnamiid vári vuolde.
Mandalay hill lea báiki gos leat ollu pagodat, ja okta dain lea Sutaungpyei, mii lea várrečohkas. Namma mearkkaša njulgestaga «sávaldagaid ollašuvvan», ja daddjojuvvo ahte bassivuohta ollašuhttá sin sávaldagaid guđet vázzet (rabasjulggiid) dan 1729 tráhppaceahki várrečohkkii.
Loahpageahčen 2. máilmmisoađi lei dieppe hirbmat garra soahti, Japána soalddáhiid ja gurkha-soahteveagaid ja brihttalaš soalddáhiid gaskka. Japána soalddáhat geavahedje pagodaid čiehkádanbáikin.
Kuthodaw-pagoda
Gonagas ja Dronnet beasaiga fitnat Kuthodawas- mii lea okta Mandalay hill pagodain. Dan birastahttet 729 unnit hávdevistti mat leat marmoras ráhkaduvvon, ja juohke visttis lea okta siidu buddhismmaid bassi čállagiin, Tripitaka, derpojuvvon geađgái. Oktiibuot leat dat «máilmmi stuorámus girji».
Muitaluvvo ahte ovtta Buddha mátkkiin Myanmaras, go son čuččodii Mandalay alážis, de son čujuhii doppe vulos daid jalges eatnamiidda ja einnostii ahte diekko galgá okte huksejuvvot stuora gávpot. Gávpot huksejuvvui duođai, ja maŋŋil ceggejedje dohko Buddha geađggis, son čujuha gávpoga ja gonagasgárdima guvlui.
Loahpaheigga gonagasgárdimis
Mandalay lei Myanmara maŋemus oaivegávpot dološ gonagasválddi áiggis, ja gávpot lea huksejuvvon dan boares gonagasgárdima birra. Gonagasgárdin gárvvistuvvui jagis 1857 ja doppe orro riikka guokte maŋemus gonagasa. 1885:s fallehedje brihttalaš soalddátveagat guovllu ja válde dan iežaset háldui. Gonagasbearaš váldojuvvui fáŋgan. Kolonisttalaš áiggis ráhkadedje brihttalaččat guovllu ladnin, muhto Myanmar álbmogii bisui gonagasgárdin mearkan sin iežaset identitehtii iešstivrejupmái. 1990-logus huksejuvvui gonagasgárdin fas siskkobeallái boares gávpotmuvrra, ja doppe loahpaheigga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja iežaska stáhtaguossástallama Myanmaras.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.
Nobel ráfibálkkašumi geigejupmi 2023
Sotnabeaivve válddiiga 17-jahkásaš jumešguovttos Kiana ja Ali Rahmani vuostá Nobel ráfibálkkašumi mii dán jagi juhkkojuvvui sudno eadnái, Narges Mohammadi. Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra čuvvo allamenolaš seremoniija Oslo ráđđeviesus.