Almmola guossástallan Mexicos
Mánnodaga álggaheigga Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa iežaska almmolaš guossástallama Mexicos. Ruvdnaprinsabárra lea Mexicos njukčamánu16. – 19. beivviid.
Soai leaba njunnošis stuora norgga delegašuvnnas mas leat mielde norgga ealáhusaid ja kultureallima ovddasteaddjit.
Mexico lei okta dain vuosttaš riikkain mii dohkkehii Norgga iešmearrideaddji stáhtan 1905:s, ja dien guovtti riikka gaskka leamaš dipmomáhtalaš oktavuođat čađat dan rájes. Guossástallan álggahuvvui Mexico Citys, gos soai bijaiga kránssa meksikánalaš nationalmonumeantta lusa.
Niños heroes
Davvi-Amerihka intervenšuvnna oktavuođas 1847:s, gahčče guhtta kadeahta geat ledje gaskal 13 ja 20 jagi. Sii galge suodjalit Chapultepec-šloahta, gos meksikánalaš militearaskuvla lei. Muitomearka Niños Heroes – mánnásáŋgárat – ceggejuvvui gudnin dieid kadeahtaide. Monumeanta lea dál nationálamonumeanta ja kránsabidjan dan báikái dahkko dábálaččat álo go bohtet almmolaš guossástallamii Mexicoi.
Ruvdnaprinsa Haakon bijai kránssa monumeantta lusa allaáiggalaš dilálašvuođas.
Frida Kahlo
Maŋŋá Niños Heroes seremoniija finaiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Frida Kahlo-museas.
Frida Kahlo (1907 – 1954) lei meksikánalaš málár gii maŋemus jagiid lea joksan viiddis riikkaidgaskasaš dohkkeheami. Su govain leat garra ivnnit mat bohtet Mexico eamiálbmotkultuvrras ja maiddái europalaš realismmas, symbolismmas ja surrealismmas. Ovttas isidiinnes, máláriin Diego Riviera, lei son guovddáš olmmoš su áiggi intellektuella birrasis Mexicos.
Ruvdnaprinsabárra beasai oaidnit Coyoacán musea- "alit viesu", mii álgoálggus lei Kahlo ja Rivieras ássanbáiki, ja Frida Kahlo bargobáiki.
Buresboahtinseremoniija Los Pinosis
Almmolaš buresboahtinseremoniija lei Mexico presideantta ássanbáikkis, Los Pinos. Dáppe vuostáiválddii Presideanta Felipe Calderón ja su roavvá Margarita Zavala Ruvdnaprinssa Haakona ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit unna tempelis mii gullá residensii. Ruvdnaprinsabárra galgá deaivvadit Presideanttain Calderón ja su roavváin Zavala maŋŋil fas dán guossástallanmátkkis.
Norgga govvačájáhus
Paseo de la Reforma lea deháleamos gáhtta Mexico Citys. Dáppe rabai Ruvdnaprinsa Haakon ikte govvačájáhusa "Norway – powered by nature". Govat leat juogaduvvon dan njealji jagi áiggi mielde ja čájehit movt mii eallit Norggas, luonddus ja das maid luonddus oažžut. Čájáhus lea ovttasbargu gaskal StatoilHydro, Olgoritdepartemeantta ja Mexico ambassáda, ja dat galgá čájehuvvot Reformas ovtta mánu.
Distaga galgá Ruvdnaprinsa álggos čuovvut ealáhusseminára, ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit galgá fitnat HIV/Aids-klinihkas Clínica Especializada Condesa.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.