Loahpaheigga "Troandin gilvvagárddis"
Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa loahpaheigga fylkkamátkki Davvi-Trøndelagas odne. Dan son dagaiga Frosta suohkanis, gos leat ollu návccaid bidjan ruotnasiid ja urttaid gilvimii.
Ruotnasiid gilvin Frostas lea guhkes árbevirolaš doaibma. Muŋkkat bohte deike 1200-logus ja ceggejedje Tautrai klostera. Sii gilve ollu biebmošattuid, ja árvideames maid šattuid maid ledje fievrredan guhkkin. Sin gilvin lei várra vuosttaš ruotnasiid ja urtasiid gilvin dán guovllus.
Dál lea nonnáid kloster Tautras, ja dohko manai Ruvdnaprinsabárra álggos odne.
Tautra Mariakloster
Nonnáidkloster ásahuvvui 1999:s, lahka dan boares muŋkaklostera. Álggos orro nonnát gaskaboddosaš visttiin dassážii ođđa kloster huksejuvvui. Majestehta Dronnet bijai ođđa klosterii vuođđogeađggi 2003:s..
Lei nubbin-priorinne Sheryl Frances Chen guhte vuostáiválddii Ruvdnaprinssa ja Ruvdnaprinseassa ja čájehii sudnuide girkolanja gos soai čuovuiga nonnáid lávluma ja rohkosbottu. Dan maŋŋá sii humadedje klostera eallima birra – ja fitne sáibofabrihkas. Klosteris ráhkadit sáibbuid, vuoidasiid ja balsama vuovdimassii, dat lea sin dienasláhki.
Tautra Mariaklostera njálggahájat sáibbut leat beakkánat. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix.
- Lei dovdduide čuohcci vásáhus beassat fitnat Tautras odne, dajai Ruvdnaprinseassa sártnistis maŋŋelaš seamma beaivvi. Dán áiggi lea buorre boahtit dakkár báikái go deike Mariaklosterii, gos lea ná ráfi, illu ja ustitlaš rabasvuohta masa oappát dáppe bovdejit.
"Dán áiggi lea buorre boahtit dakkár báikái go deike Mariaklosterii, gos lea ná ráfi, illu ja ustitlaš rabasvuohta masa oappát dáppe bovdejit."
Nonnát gilvet ruotnasiid ja urtasiid klostera gárdimis seammaládje go muŋkkat dahke geat vuosttaš geardde bohte Tautrai. Viken gartneriija lea okta dain mii lea ožžon inspirašuvnna klostera gilvvagárddis, ja guossástallan doppe lei ge boahtte čuokkis prográmmas.
Geavat – ale bálkes
Viken Gartneriija lea bearašfitnodat maid Ragnhild ja Jonas Viken oamasteaba ja jođiheaba. Soai ceggiiga vuosttaš šaddadanvistti 1998:s, ja dál leat gartneriijas 12 bargi. Sii gilvet eanas urtasiid ja saláhtaid, ja eai geavat makkár ge kemihkalaš šaddosuodjalanávdnasiid eai ge cirggut šattuid makkárge suodjalanávdnasiiguin.
Ruvdnaprinsabárra beasai šaddadanvistti šattuid geahčadit , ja basaiga maid geahččalit páhkket saláhtaid.
Govva: Berit Roald, NTB scanpix
Guossit besse maid smáhkohallat šattuid ja gullat mo buot ruotnasiid sáhttá geavahit nu ahte ii maidege bálkes. Sii barget dan badjelii ahte geavahit maiddái daid ruotnasiid maid eai sáhte vuovdit – dan sadjái go bálkestit daid. Sis lea earet eará "Grønt folk" ovttasbargu, gos váldet vuostá ruotnasiid mat leat "boasttu gálvu" – danin go leat juogo beare unnit, beare stuorrát dahje roaŋkasat – ja geavahit daid borramušaide main ii mearkkaš maidege makkár ruonasšaddu lea olggosoaidnit. Nugo iešguđetlágan máliin.
Earu váldin Valberg sohkagárdimis
Mátkki maŋemus lágideapmi lei Valgberg sohkagárdimis. Doppe ledje sártnit ja ovddolaš kulturovdanbuktimat maid báikkálaš olbmot jođihedje. Ja ii unnimustá lei doppe luonddubálggis. 4H vuoššai gáfe dolas ja skuvlaoahppit ledje iešguđetlágan poasttain ollu hutkás doaimmaiguin. Sii gilvaledje gii nagoda guhkimussii bálkestit ákšu ja stevvela, gii háhppeha eanemus rušppiid bordit ja gii lea jođáneamos páhkket lávkkiid.
Ruotnasiid geahččalit dovdat almmá oainnekeahttá lei okta bargu luonddubálgá poasttain. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix
Ruvdnaprinsabára váccašii ja geahčadii, ja beasaiga geahččaladdat sihke ruonas-quiz ja ruotnasiid dovdat almmá oainnikeahttá.
Giitu munnos
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit doalai mátkki maŋemus sártni Valgbergas.
- Munnos leat leamaš hui somás beaivvit dáppe Davvi-Trøndelagas, ja dál galge fargga jorggihit lulásguvlui fas. Munnuide leamaš illu oaidnit man ollu dán fylkkas fuomášuvvo ja ásahuvvo – sihke áhpedoalus, innovašuvnnas ja teknologiija suorggis. Muhto munnuide lea maid bures čuohcan dat go letne oaidnán man bures dii váldibehtet vára guhtet guoimmisteattet, ja ii unnimustá luonddus. Dán mátkkis letne beassan vásihit buriid ovdamearkkaid dasa maid jáhkán leat deháleamosin min oktasaš boahtteáigái, logai Ruvdnaprinseassa, ja namuhii earenoamážit golbma momeantta:
- Mainna mii galgat birget boahttevaš jagiid? Norga lea áhpenašuvdna mas leat ollu vejolašvuođat. Flatangeris oinniime duođaštusa dasa ahte Norga lea áhpedoalloteknologiijas njunnošis olles máilmmis.
- Mii fertet resurssaid hálddašit nanu guoddevaš láhkái. Frosta lea buorre ovdagovva dasa biebmosuorggis.
- Mii olbmot fertet duostat nuppiiguin deaivvadit liggosit ja árvvus atnimiin.
- Dan letne vásihan dán mátkkis dáppe Davvi-Trøndelagas, dajai Ruvdnaprinseassa Mette-Marit.
"Lea dehálaš dovddastit dan ahte čiekŋalepmosis eallit mii dušše nuppiideamet dihte".
- Ollu giitu munno bealis, ja giitu go válddiidet nu bures munno vuostá!
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2024 jahkeraportta
2024:s gallededje Gonagasviesu áirasat oktiibuot 42 suohkana ja fylkkamátkkit Agderii, Rogalándii ja Trøndelágii ledje stuorámus mátkkit. Gonagasviessu čađahii maiddái máŋgga olgoriikkamátkki Eurohpas, Amerihkás ja Gaska-Nuorttas. Oktiibuot ledje 743 virggálaš doaimma. Gonagasbárra lágidii maiddái njeallje stáhtaguossástallama ovtta jagis – juoga mii lea historjjálaš.

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.