Hopp til hovedinnhold

Appleton House

Juohke dálvvi manai Dronnet Maud Appleton Housii Norfolkas Eŋglánddas. Dát báiki lei Sandringham bearašgárdima lahkosis, ja dáppe doalai Dronnet iežas riegádanbeivviid ja ávvudii juovllaid ovttas iežas brihttalaš bearrašiin.

Appleton viesus ledje su lagas olbmot ja doppe son beasai leat muhtun muddui dego áibbas dábálaš priváhta olmmoš. Prinsa Alexander, gii maŋŋil šattai min Gonagas Olav, riegádii Appleton viesus suoidnemánu 2. beaivvi 1903.

Headjaskeaŋka

Appleton House lei headjaskeaŋka ruvdnamoarsái su váhnemiin, Wales Prinssas ja Prinseassas, dalle go Prinsa Carl ja Prinseassa Maud náitaleigga suoidnemánus 1896. Váhnemat soaitiba hálidan láhčit dili nu ahte náittusbárra áiggi mielde livččii sáhttán orrut Eŋglánddas. Wales Prinsa čálii iežas dánska máhkasis, Dánmárkku Ruvdnaprinsii Frederikii, ” Lean addán Maudii ja Charlesii unna visoža, doaresbeal báikái viesu mii galgá leat sudno iežaska – sullii miilla (eŋgelas miilla) dás eret – dat galgá leat álo ’pied a terre’ go soai boahtiba Eŋglándii. Dieđán ahte dan soai atniba hui árvvus”.

Moadde mánu ovdal heajaid manai bárra Sandringhamii geahččan dihtii headjaskeaŋkka. ”Jeg saa mit nye Hus. Det er meget nydelig”, čálii Prinsa Carl reivves maŋŋá.

Dronnet Maud liikui hui sákka dan vissui. 1899:s čálii son reivves ná” Munno unna visoš lea duođai albma paradiijás, buot lea dego niehku gos visot leat lihkku, ahte moai viimmat letne dáppe, gos lea nu buorre ja čuovgat, juohke latnja lea buhtis ja dearvvašlaš ja mu biergasiin váldet nu bures vára, munnos leat oainnat guokte viššalis bálvvá geat álo leaba dás.”

Appleton

Appleton House gal duohtavuođas ii lean jur dakkár ”unna visoš” dálá standárdaid mielde. Viesus ledje 2 ½ etáša ja dat lei huksejuvvon diilageđggiin. Das ledje 4 stobu vuosttaš etášas ja nu maiddái nuppi etášas, ja ledje maid bálvváide lanjat, oktiibuot 20 lanja. Viesus lei dálvegárdin ja guovddášliggenrusttet ja dat lei duođai čáppa meahcebealviessu, man birra šadde villvin ja eføy šattut.

Opmodat lei vuogas báikkis, gos ii lean mihkkege mii vuorjá, birra viesu lei vuovdesullasaš párka. Viessu ceaggái rabas, bárvvasteaddji eatnamiid gaskkas, mat hásttuhedje olggos, juogo heasttain riidet dahje sykkelastit. Doppe ledje ge ollu čáppa motiivvat Dronnet Maudii, gii lei lei hui viššal govvet.

Giettit

Viesu birra lei Wales Prinsa ráhkadan gietti, dan áiggi vuogi mielde. Das ledje jorba, guhkolaš jorba, golmmačiegat ja njealječiegat smávva oasit maidda ledje gilvojuvvon ruvssut ja rhododendron. Ledje viiddis rássegiettit ja olbmo allosaš barlind ja buksbom miesttaáiddit maid gaskka manai bálggis. Dronnet Maud liikui dáid bálgáid mielde váccašit. ”Su govvaalbumiin leat ollu govat main oaidná su okto váccašeamen dáid bálgáid mielde – guhkes vilges čuvla badjelis ja parasolla vel vuohkkásit suodjin”, muitalii Gonagas Olav olu jagiid maŋŋá.

Bygdø Kongsgård

Dronnet Maudii lei gieddi friddjabáiki ja eallináiggi ráhkisvuohta, ja sus ledje ollu áigumušat maiddái iežas norgga gittiin. 1911 rájes bođii Dronnega Appleton gieddedikšu, Mr Hubbard, juohke jagi Norgii ja čájehii šattuid ja giedderáhkadanvugiid mat guđege áiggis ledje ođđaseamos fuomášumiid eŋgelas giittiin, ja son hábmii ge Bygdøy Kongsgård gittiid áiggi málliid mielde.

2007:s ráhkaduvvui Bygdø gieddi fas dan málle mielde ja daid šattuiguin nugo Dronnet Maud álggos lei dan ráhkadan.

”The Queen’s empty House”

Appleton House ii gávdno šat. Guokte beaivvi maŋŋá go Dronnet Maud hávdáduvvui, čálii Gonagas Haakon Gonagassii George VI ja dieđihii ahte lei áigi addit fas Appleton House ruovttoluotta brihttalaš gonagasbearrašii. Opmodat lei leamaš Dronnega hálddus nu guhká go son lei dan hálidan, nugo Wales Prinsa lei dadjan sutnje dalle go son oaččui dan 1896:s.

Viessu ceaggái ávdinin ollu jagiid. Maŋemus olbmot geat dieđuid mielde lea ássan doppe, lea Gonagas George VI ja Dronneteadni, geat ásaiga viesus dalle go guossástalaiga Norfolk nuppi máilmmisoađi vuolde.

Bajilčállagiin ”The Queen’s empty House” čálii muhtun aviisa 1968:s ahte soađi áiggi lei huksejuvvon stuora suddjenrusttet opmodaga birra, suodjalan dihtii dan áibmofallehemiid vuostá. Dát rusttet lei hui fasti ja dan lei divrras gaikut eret. Dasa lassin lei šaddagoahtán juo hui divrrasin divodit viesu fas nu ahte dat šattai orrunládje.

Dien dilis lei ge veadjemeahttun rahpat fas Appleton House. Dat gaikkoduvvui geassemánus 1984.

10.03.2009

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
På 1800-tallet var det å tegne og male ansett som en del av en ung dames dannelse. I De kongelige samlinger finnes en rekke akvareller og Dronning Mauds skissebøker fra 1880-tallet. Utover 1890-tallet dabbet tegningen av - kanskje fordi den kommende dronningen fikk en ny hobby: Fotografering. Kort dokumentar utarbeidet av NRK i samarbeid med De kongelige samlinger.
Guoskevaš leaŋkkat