Njuike váldosisdollui

Ođđajagisárdni 2023

Majestehta Gonagas Haralda ođđajagisárdni 2023.

Oaidnemeahttumis gieđat láidejit min, čállá Jon Fosse, min Nobel girjjálašvuođa bálkkašumi vuoiti, muhtun divttas. Dát oaidnemeahttumis gieđat sáhttet leat nu olu: ráhkisvuohta, ustitvuohta, osku, dáhttu, doaivva.

Buohkat dárbbašit dákkár oaidnemeahttumis gieđaid. Ja oallugat dárbbašit dáid erenoamážit dán áigge. Sihke dáppe min guovlluin, ja máilmmis muđui. 

Odne áiggun ávžžuhit gintala cahkkehit.
Čuovgan buohkaide geat gillájit soađis ja riidduin.
Čuovgan sin nammii geaid mii ohcalit.
Ja čuovgan doaivaga nammii.

Doaivva ahte máilbmi buorrána, gos buohkat sáhttit eallit friddajavuođas ja ráfis. Dat galggašii leat vejolaš. Doaivva ahte buot mii min eallimis lea váttis, šaddá geahppaseabbon.

Munnje dát sátni addá ceaggás doaivaga: Mii.
Mii lea unni ja oanehaš, muhto seammás saddjái ja čáppa sátni. Mii, dat fátmmasta min buohkaid. Ja lea nuppelágan go mii ja sii. Lea áibbas nuppegežiid go min ja sin earuhit ja sirret.

Searválaga mii váikkuhit dasa ahte skuvllas šattašii buorre biras, seamma maiddái bargosajis ja lagasbirrasis. Searválaga leat soabadan ahte Norggas mii váldit vára nubbi nuppis, nu ahte buohkain lea vejolašvuohta sihke addit ja váldit vuostá eallimis.

Searválaga cegget ipmárdusa das mii lea riekta ja mii lea vearrut nu ahte mii láhttet albmaládje earáiguin ja váldit vára luohttámušas maid duddjot min searvvis.

Vai mii galgat lihkustuvvat dákkár searvevuođa ceggemiin, de fertet
Guldalit
Hupmat duođaid duohtavuođa birra
Leat gierdevaččat

Mus lea nanu jahkku guldaleapmái. Guldaleapmi addá doaivaga olahit searvevuođa gos buohkaide lea sadji. Go mii duođai guldadit nubbi nuppi, de sáhttá juoga magihkalaš dáhpáhuvvat.

Soames oaidná min.
Soames váldá min duođas.
Ja mii njulget čielggi.

Lea nu álki ja buorre ahte illá orru oba duohta ge! Ja dát lea juoga maid mii buohkat nagodit.

Mu vuorjá ahte nuorat, muhto maiddái vuorrásat Norggas, dovdet ahte sin eai oainne, eai ipmir eai ge muitte. Mun balan dán vuolggahit suhtu ja fuolastumi mii sáhttá vaháguhttit min searvevuođa. Juohkehažžii háliidan dadjat:
Mun in dieđe mot lea eallit du eallima. Muhto mun duođai háliidivččen ipmirdit. Doalat ahte leat ollislaš olmmoš buriiguin ja baháiguin -juste nugo buot earát. Muitte dán earenoamážit go earát vajálduhttet muittuhit dán dutnje.

Váldde vuostá veahki go dárbbašat.
Leage veahkkin earáide go sáhtát

Mun sávašin ahte dovddat oaidnemeahttumis gieđaid mat láidejit du. Eai soaitte leat das álo. Muhto doppe lea muhtun dahje juoga mii addá dutnje fámuid ja doaivaga. Muitte ahte dus lea jietna ja juoga dadjamuš. Bajit dán jiena go nagodat!

Guldaleapmi lea čadnon dasa ahte hupmá duođaid dáhpáhusaid birra, ja earáid duohtavuođa doahttala.

Dát lei maiddái eaktun Duohtavuohta-ja seanadankommišuvnna bargui, man raporta almmuhuvvui geasset. Das muitaluvvo hirpmástutti fearánat ja dáhpáhusat das mot sápmelaččat, kveanat ja meahccesuopmelaččat leat vealahuvvon garra dáruiduhttinpolitihka geažil – mii čađahuvvui sullii 1850 rájes gitta dálá áigái. Olbmot masse giela, kultuvrra, iešluohttámuša, identitehta. Muhtuniidda čuozai heggii.

Ja buot dát čađahuvvui našuvnnahuksema namas-  dakkár riikkas, Norggas, mii ieš dárbbašii cegget iešluohttámuša maŋŋel go 400 jagi lei leamaš dánska stivrema vuolde.

Dáruiduhttin šattai midjiide buohkaide vahágin. Mii massiimet kultuvrralaš riggodaga mii gulai-  ja gullá- min iežamet riikkii. Rabas mielain geahčadit mii duođai dáhpáhuvai, lea áibbas mearrideaddji seanadanbargui mii dál ferte dahkkot dán dehálaš rapportta maŋŋel.

Dát guoská maiddái eará oktavuođaide eallimis- ja riidduin máimmis. Mii fertet dovddastit mii lea dáhpáhuvvan, maid ii sáhtte rievdadit. Ja maid sáhttit searválaga hukset viidáseappot,  mot dal juo leš.

Guldalit, ja rehálaččat ságastallat, lea mu mielas mearrideaddji jus galgá oažžut buori searvevuođa. Ja de mii dárbbašit gierdevašvuođa mii sáhttá leat nu váttis.

Mun lean eallán nu guhká ahte dieđán ahte áššit dárbbašit láddanáiggi.

Sihke servodagas, olbmuid searvvis ja iežamet siste. Olu áššiide main lea bistevaš árvu -dáidda ii gávdno kvikk fix, ahte háhppilit ordnesta. Máŋggat buolvvat leat huksen servodaga man odne dovdat iežamet servodahkan, man geažil leat čeavlát ja gos mis lea ruoktu.

Servodathuksemis lea vuođđun man bures álbmot ja našuvdna nagoda dustet áitagiid ja váraid. Sihke siskkáldasat ja olgguldasat.

Min deháleamos suodjalus lea álbmot mii lea starggas, nanus ja gierdevaš.  Ráfi, friddjavuođa, riggodagaid ja oktasašburiid eat sáhtte dušše vuordit ahte gávdnojit. Ii, daid mii fertet fáktet! Go ovttaskasolbmuid vuostálasinnávccaid čohkke oktii, de dat dagaha Norgga gearggusvuođa.  

Dát lea positiiva vuoigŋa man čađat hukset searvevuođa bokte. Nanu báikkálašservvodagaid bokte. Go mii veahkehit nubbi nuppi, dainna oskkuin ahte doppe gávdno juoga mii lea buorre buohkaide. Dát addá munnje nanu doaivaga, go dása sáhttit buohkat searvat. Sihke oaidnemeahttumis ja doaimmalaš gieđaigun.

Muhto nuppe dáfus gávdnojit áššit gos eanet gierdevašvuohta lea buot maŋemus maid dárbbašit.

Olu nuorat čállet munnje ahte sii váivašuvvet ja fuolastuvvet go eat daga eanet gáhttendihte luonddu ja min eatnama. Nuorat geardi lea measta addán vuollái ollesolbmuid geat eai čađat fámolaš daguid jođánit. Ja mun juogadan nuoraid vuorjašumi ja sin gierdemeahttunvuođa. Doaivvan lea ahte ođđa mihtut maid máilmmi jođiheaddjit leat mearridan, dás rájes maiddái čuovvoluvvojit daguiguin.  

Mii dárbbašit buohkaid gierdemeahttunvuođa ovdal go lea beare maŋŋit. Dán cealkámuša in sáhtte deattuhit doarvái.

Ráhkis buohkat,Go lea čoaskkis ja seavdnjat, de lea dehálaš muitit liekkusvuođa, givrodaga ja buori dáhtu maid  juogadit earáiguin árgabeaivvis.

Midjiide lea lunddolaš earáid veahkehit. Jeđđet. Juogadit.
Dán buori hila iežamet siste galgat gáhttet.
Go dat dagaga ahte mii leat mii
Mu doaivva ođđa jagis lea ahte mii  leat oaidnemeahttumis gieđat mat láidejit – nubbi nuppi.

Buorre ođđa jahki!

 

31.12.2023

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Majestehta Gonagas Haralda ođđajagisárdni 2023. Govven: NRK