Njuike váldosisdollui

Gávppašeapmi ja kultuvra

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga Mátta-Afrihkká Presideantta, H.E. dr Jacob Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma mielde ollu guossástallamiin odne. Gonagasbára ja Presideantabára prográmmas ledje sihke ealáhusat, dearvvašvuohta ja kultuvra.

01.09.2011

Vuosttaš báiki gos Gonagas Harald ja Presideanta Zuma finaiga, lei Det Norske Veritas. Dan maŋŋá soai manaiga Gamle Logenii, gos Norgga ja Mátta-Afrihkká ovddasteaddjit ledje čoahkkanan ealáhusseminárii.

Ollu Norgga doaimma leat ásahuvvon Mátta-Afrihkkái, ja min guovtti riikka gaskasaš gávppašeapmi lassána. Innovasjon Norges, mii lei otná seminára ovddasvástideaddji, lea sierra kantuvra Johannesburgas gos barget láhčit oktavuođaid gaskal Norgga ja Mátta-Afrihkká ealáhusaid.

Maŋemus jagiid lea maid Norgga turisttaid lohku lassánan geat mannet fitnat Mátta-Afrihkkás, ja dál fitnet juohke jagi 23 000 norgalačča doppe.

Logaldalai

Maŋŋá seminára oahpistii Gonagas Harald Presideantta Nobelinstituhttii gos Presideanta Zuma doalai logaldallama Peace and Reconciliation – a South African Perspective. Dan maŋŋil lei Presideanttas maid čoahkkin stáhtaministariin Jens Stoltenberg.

Ullevål buohcciviessu

Dronnet Sonjas ja presideantaroavvá Tobeka Zumas lei seammás sierra prográmma. Soai finaiga Ullevål universitehtabuohcciviesus. Doppe muitaledje sudnuide buohcciviesu internašunála ovttasbargguid birra ja doavttir Eyrun Kjetland muitalii eandalii dan ovttasbarggu birra mii lea gaskal Ullevål ja Mátta-Afrihkká doaimmaid mat barget nissonolbmuid buozanvuođaiguin. Dronnet ja Zuma roavvá beasaiga maid gullat maid Ullevål bargá borasdávdasuorggis.

Ráđđehuslunša

Stáhtaministtar Stoltenberg ja su roavvá Ingrid Schulerud leigga Ráđđehusa bealis bovden Presideantabára lunšii Akershus sloahtas. Gonagas ja Dronnet leigga maid doppe.

Holmenkollenis

Veaigin fitne Gonagasbárra ja Presideantabárra Holmenkollenis. Ikte sii fitne Nobela ráfiguovddážis gos nobelbálkkašumi vuoiti Fridtjof Nansenlei guovddážis. Odne lei ges polmátkkošteaddji Nansen gii lei guovddážis.

Sabetmusea lea vári siste Holmenkollenluohkás, ja doppe beassá oaidnit ja gullat 4000 jagi sabethistorjjá. Okta dehálaš oassi leat polarčájáhusat mat earet eará čájehit Fridtjof Nansena ja Roald Amundsena eanemus mearkkašahtti mátkkiid.
 

Stáhtaguossástallan loahpahuvvo odne preassačoahkkimiin Šloahtas mii lágiduvvo Presideanta Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma várás.
 

Fáktadieđut

Fáktadieđut Mátta-Arihkká birra

Oaivegávpogat: Pretoria, Cape Town ja Bloemfontein.
Stuorámus gávpot: Johannesburg

Viidodat: 1 219 912 km² (Norga = 385 186 km²)
Olmmošlohku 2011: Sullii 49,1 miljovnna

Almmolaš gielat:
Mátta-Afrihkkás leat 11 almmolaš giela. Eŋgelasgiella geavahuvvo eanemusat almmolaš oktavuođain, muhto dábáleamos beaivválaš gielat leat zulu, xhosa, afrikaans, sesothoja setswana.

Stivrenvuohki: Republihkka
Stáhtaoaivámuš 2011: Presideanta Jacob Zuma

Norgga ja Mátta-Afrihkká gaskka leat nanu čanastagat, ii unnimustá danin go Norga doarjjui ANC sin soađis vuostálastit apartheid. Dál lea oktavuohta huksejuvvon ollu gaskaneasaságastallamiidda main lea sáhka máilmmiviidosaš áššiin nugo ráfi ja demokratiija, riidduid čoavdin, duhátjagiulbmilat, biras ja dálkkádagat. Dutkan ja alladásioahppu leat dehálaš ovttasbargosuorggit, ja eanet ja eanet norgalaš studeanttat leat muhtun áiggi Mátta-Afrihkkás.

Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leigga stáhtaguossástallamis Mátta-Afrihkkás sihke 2009:s ja 1998:s, ja presideanta Nelson Mandela lei stáhtaguossástallamis Norggas1999:s.

Valuta: Rand
Deháleamos ealáhusat: Finánsa ja ruvkeindustriija.
Vuovdin Norgii (2008) 2,278 milj NOK
Oastin Norggas (2008): 770 milj NOK

Gáldut: OD ja www.safrica.info

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas