Hopp til hovedinnhold

Prinseassa bunáda

Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra oaččui bunáda konfirmašuvdnaskeaŋkan Gonagasbáras. Lávvordaga geavahii son dan vuosttaš geardde.

01.09.2019

Bunáda lea áibbas earenoamáš. Dat lea gorrojuvvon earenoamážit Prinsessii, muhto lea duddjojuvvon Aust-Telemark nissonbunádaid málle mielde, nugo dat ledje hábmejuvvon gaskal1800  ja 1850.  Buot oasit bunádas leat ráhkaduvvon dan áiggi dokumenterejuvvon geavaheami vuođul. Prinseassa Ingrid Alexandra lea ieš válljen muhtun osiid bunádii, ja Majestehta Dronnet lea áŋgirit leamaš mielde dán prošeavttas.

Dronnet Sonja  ja Prinseassa Ingrid Alexandra duddjomin bunáda. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavvaDronnet Sonja ja Prinseassa Ingrid Alexandra duddjomin bunáda. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva

Prinseassa bunáda gárvvistuvvo

Prinseassa bunáda doalvu min 200 jagi maŋos áiggis. Dat lea variánta Aust-Telemark bunádas, nugo dat lei hábmejuvvon dalle dien áiggi, sihke hámi, stoffageavaheami, ivdnegeavaheami, silhuetta ja cogganmálle ektui, juolgevuođus oaivečohkkii. Dat lea ođđamálle mielde hábmejuvvon, muhto čuovvu liikká dološ árbevieruid.

Dronnet ja Prinseassa ságastallaba duojáriin Thea Glimsdal Temte. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavvaDronnet ja Prinseassa ságastallaba duojáriin Thea Glimsdal Temte. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva

Bunáda lea vaddjojuvvon ja gorrojuvvon nanu bunádavieruid máhtu vuođul, nugo dat lei dan áiggi Aust-Telemarkkus.  

Čábbát hervejuvvon

Prinseassa Ingrid Alexandra bunádas leat ollu čáppa ja earenoamáš detáljat.

Báidi ja risku

Dušše Norgga Álbmotmuseas lea registrerejuvvon badjel 300 broderejuvvon bunádabáiddi mat gullet Aust-Telemarkui – ja dain eai gávdno guokte mat leat áibbas seammaláganat! Prinseassa bunádabáidái leat gorrojuvvon hearvvat maid vuođđun leat golbma iešguđetlágan originálabáiddi hearvvat.

Báidi ja risku. Govva: Øivind Möller Bakken, Gonagaslaš hoavvaBáidi ja risku. Govva: Øivind Möller Bakken, Gonagaslaš hoavva

Go Dronnega áhku ja ádjá viessu Maristuabulii, de gávdne riskku dien buollan viessosajis Telemárkkus. Majarisku lea unna, eaŋkalit ráhkaduvvon risku mii dál lea ođasmahttojuvvon. Dien riskkus lea ráhkaduvvon kopiija konfirmántii. Prinseassa čuovvu buori árbevieru go geavaha unnán raddesilbbaid konfirmašuvdnabeaivvi. Dađistaga go son rávásnuvvá, sáhttá geavahišgoahtit eanet bunádasilbbaid.

Dronnet Sonja lea broderen gákkessuohkuid mat gullet bunádii.

Dronnet lea ieš gorron hearvvaid gákkessuohkuide. Govva: Øivind Möller Bakken,Gonagaslaš hoavvaDronnet lea ieš gorron hearvvaid gákkessuohkuide. Govva: Øivind Möller Bakken,Gonagaslaš hoavva

Firkkal

Prinseassa Ingrid Alexandra beasai ieš válljet firkala, ollu iešguđetlágan evttohusaid vuođul. Son válljii firkala mas lea broderejuvvon ravda. Dat lea firkkal mii gullá Sauland guovlluide. Oalle somá oaidnit ahte dán originála firkala ravddaide lea gorrojuvvon rukses riikaledjon. Prinseassa firkalis lea maid sihke riikaledjon ja Gonagasbára ja Prinseassa monográmmat.

Firkkal lea maid čiŋahuvvon dološ silkebáttiiguin ja olles 600 rabarbrabearraliiguin, mat šelgot.

Firkkalravdda riikaledjon lea gorrojuvvon dan vuođul maid gávdne boares Sauland guovllu firkalis (sullii 1810-1820). Govva: Øivind Möller Bakken, Gonagaslaš hoavvaFirkkalravdda riikaledjon lea gorrojuvvon dan vuođul maid gávdne boares Sauland guovllu firkalis (sullii 1810-1820). Govva: Øivind Möller Bakken, Gonagaslaš hoavva

Bunádaárbevierut

Nugo ollu eará riikkain ge, leat Norggas maid ollu tekstiila – ja bivttasárbevierut. Muhto ovtta suorggis lea Norga áibbas earalágan: namalassii dan dáfus ahte hui ollu olbmot geavahit bunáda.  Bunáda geavaheapmi čikŋabivttasin, lea historjjálaččat ruohtasnuvvan:  1800- logu našunálaromantihkka badjánii seammás go Norga bargagođii beassat sierra riikan loahpageahčen 1800-logu. Dat mielddisbuvttii hui stuora beroštumi boares boandaservodagaide, maid árbevieruid oidne albma Norgga árbevierrun.

Našunálaromantihkka áiggi ledje ollu dáiddárat geat liikojedje málet Norgga giliolbmuid eallima. Johannes Flintoe náittosbára govas olggobealde Heddal  girku (1828), oaidnit dan guovllu ja dan áiggi bunádaid maid vuođul Prinseassa bunáda lea gorrojuvvon. Dat leat gáldut maid vuođul leat bunáda hábmen. Govva: Jan Haug, Gonagaslaš hoavvaNašunálaromantihkka áiggi ledje ollu dáiddárat geat liikojedje málet Norgga giliolbmuid eallima. Johannes Flintoe náittosbára govas olggobealde Heddal girku (1828), oaidnit dan guovllu ja dan áiggi bunádaid maid vuođul Prinseassa bunáda lea gorrojuvvon. Dat leat gáldut maid vuođul leat bunáda hábmen. Govva: Jan Haug, Gonagaslaš hoavva

Bunáda ja álbmotbiktasa erohus lea dat man láhkái dat čikŋabiktasat geavahuvvojit, makkár oktavuođain. Bunáda álgu lei dat go gaskal 18 -1900 jagiid lei dárbu gávdnat juoidá masa hukse dáru identitehta. Bunádaide mearridedje dávjá standárdiserejuvvon málle ja hámi. Bunádat geavahuvvojedje dalle, ja ain otná dán beaivvi dušše earenoamáš dilálašvuođain.

Álbmotbivttas lei olbmuid dábálaš biktasiid namahus, dalle ovdal industriijaáiggi, mat sáhtte leat sihke beaivválaš biktasat ja girkostallan biktasat. Dat eai lean moktege dakkár liigebiktasat, nugo bunáda lea dán áiggi. Álbmotbiktasat rivde áiggi mielde ja dain vuhttogohte hui čielgasit olgoriikkaid mállet ja ávnnasgeavaheapmi. Ođđasit hábmejuvvon álbmotbiktasat ja bunádat geavahuvvojit dán áiggi seamma oktavuođain ja leat ge seamma fenomena.

Norgga Álbmotmuseas lea dohkká mii lea sullii 200  jagi boaris. Dohkás lea seammalágan biktasat go Prinseassa bunáda, ja das leat mearkkašahtti ollu detáljat. Vuolitčuvla lea gorrojuvvon dán dohká gárvvuid vuođul. Govva: Gonagaslaš hoavvaNorgga Álbmotmuseas lea dohkká mii lea sullii 200 jagi boaris. Dohkás lea seammalágan biktasat go Prinseassa bunáda, ja das leat mearkkašahtti ollu detáljat. Vuolitčuvla lea gorrojuvvon dán dohká gárvvuid vuođul. Govva: Gonagaslaš hoavva

Norgga Álbmotmusea bivttas- ja tekstiila konserváhtor, Kari-Anne Pedersen, lea jođihan váldooasi iskkademiin mat leat vuođđun Prinseassa Ingrid Alexandra bunádii. Thea Glimsdal Temte, Gonagaslaš hoava duojár, mas lea earenoamáš gelbbolašvuohta mii guoská álbmotbiktasiidda, lea jođihan olles prošeavtta.

 

Fáktadieđut

Diehtogáldut

Norgga Bunáda- ja Álbmotbivttas Instituhtta Fagernesas lea máŋgalogi jagi juo čohkken dieđuid ja dokumenteren iešguđet guovlluid bivttasmálliid.  Sin vuorkkáin leat olles 70 000 bivttasoasi maid leat čohkken miehtá riikka. Sin dokumentašuvnnaid vuođul sáhttá rekonstrueret bunádaid.

Sihke Instituhtta ja Norgga Álbmotmusea lea stuora dárkilvuođain dokumenteren ja systematiseren vaikko man ollu álbmotbivttasosiid ja detáljaid. Máŋga čuođi bunádabáiddi, vaikko man ollu firkalat, boahkánat, bunádačuvllat, ruksesbáiddit ja gákkessuohkut leat dárkilvuođain geahčaduvvon, gitta unnimus sákkaldaga rájes.

Prinseassa bunáda barggus leat geavahan bivttasregistreremiid, govaid, dáiddalaš ovdanbuktimiid, čálalaš gálduid, deaddeluvvon gálduid ja jearahallamiid. 

Prinseassa geahččala Camilla Aspenes Goffeng ja Thea Glimsdal Temte vehkiin. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva
Fáktadieđut

Prošeaktajoavku

  • Kari-Anne Pedersen (Majorstua, Oslo)
  • Dutkan, konsuleanta: Bunádabáiddi ja firkala broderen, iešguđetlágan báttiid ja ravddaid báidnán
  • Camilla Aspenes Goffeng (Hølen): Bunádaosiid vadjan ja gorron čoahkkái
  • Hilde Nødtvedt(Vinderen, Oslo): Silbaravdi, Majariskku kopiija ráhkadan
  • Helen Juell (Tønsberg/Oslo): Bearraliid gorron/ruksesbáidái broderen, Dronnega broderenbagadalli
  • Majestehta Dronnet: Broderen gákkessuohkuid
  • Helga Fahre Bergland (Lunde, Telemark): Čuoldán, boahkána ja firkkalbátti
  • Torkjell Sletta (Tuddal, Telemark): Čuoldán , čuoldda vuoktabátti
  • Gro Sletta (Tuddal , Telemark): Bárgidan suohkkobáttiid                               
  • Thea Glimsdal Temte (Gonagaslaš hoavva): Prošeavtta jođiheaddji, vuolitčuvlla hábmen ja gorron
Prinseassa geahččala. Govva: Øivind Möller Bakken, Gonagaslaš hoavva

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas