Hopp til hovedinnhold

Værøy ja Røst guossin

Eske iđđes joavddai Gonagasskiipa Røstii – mii lea suolobáiki Lofuohtas. Máŋga čuođis suohkana 500 olbmos ledje boahtán vuostáiváldit Gonagasbára.

13.06.2018

Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet jotkkiiga iežaska fylkkamátkki Nordlánddas odne. Maŋŋel ivttá guossástallama Sørfoldas ja Stáiggus, galgaba soai odne leat Værøyas ja Røstas.

Røst

Røst suoloservodahkii gullet 365 sullo. Glea báikkis lei suohkan lágidan stuora álbmotfeastta Gonagasbárrii, kultuvrralaš ovdanbuktimiiguin. Muhto maiddái Røst ealáhusaide giddejedje viiddis fuomášumi. Gonagasbárra bisánasttii máŋgga buvddas, ja beasaiga oaidnit goikeguliid sirrema ja beasaiga maid máistet muhtun borramušaid.

Glea báikkis čájehedje Gonagasbárrii mot goikeguliid sorterejit. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix

Goikeguolli ja opera

Maiddái kultuvrralaš ovdanbuktimiin Røstas bođii ovdan dat man dehálaš ealáhus goikeguolli lea. Gonagasbárra beasai vásihit oasi "Querinioperas"- dat lea opera mii vuosttaš geardde čájehuvvui Røstas 2012:s. Opera čájeha Venezia gávpeolbmá Pietro Querini ja su skiipaveaga dramáhtalaš mátkki 1431:s.  Stoarbma ja garra dálkkit Atlantarábis dolvo sin áibbas boasttu guvlui ja loahpas šattai fanasveahka mannat heaggagádjunfatnasiidda. Historjá muitala ahte okta heaggagádjunfatnasiin rievddai muhtun ávdin sullui Røsta báktesuologáttiin. Máŋga jándora maŋŋil fuomášedje suova áhpenjielus ja  báikki olbmot vulge heađálaččaid veahkehit. 11 olbmo 66 sturrosaš skiipaveagas besse heakkas, ja sáhtte máhccat fas Veneziai 1432:s.

Venezias čállojuvvo guokte hui dárkilis historjjá dien dramáhtalaš mátkkis. Pietro Querini čálii ieš iežas veršuvnna ja skiipaveahka muitaledje iežaset veršuvnna muhtun čállái Venezias. Goappešat diet historjját leat dál ain vuorkkás Poava girjerádjosis Vatikanstáhtas.

- Eai leat galle báikki gos Italia ja Norga deaivvadit nu garrasit ja čielgasit go dáppe Røstas! Dihten gal ahte dáppe lea valjis goikeguolli, muhto lei áibbas vuorddekeahttá beassat návddašit italialaš opera dáppe!, logai Gonagas Harald. Son deattuhii dan mot Røst gávppašeami bokte álo lea doalahan oktavuođa viiddis máilmmiin. Unna sulloš mii várdá guhkás olgomáilbmái, guhkás lulás, nuorttas ja oarjjás. Máilmmisuolu.

Girkus fitnan

Ovdal go Gonagasbárra válddii earu Røsta olbmuiguin, de soai finaiga suolohasaid girkus. Doppe soai signeriiga geađggi mii galgá biddojuvvot olggobeallái girku, dan geađggi báldii masa Gonagas Olav čálii namas 1963:s, dalle go lei Røstas guossástallanmátkkis.

Gonagasbárra finai Røsta girkus, gos soai signeriiga ođđa Gonagas- ja dronnetgeađggi. Dat galgá biddjojuvvot olggobeallái girku, dan geađggi lusa masa Gonagas Olav V čálii namas 1963:s . Govva: Berit Roald / NTB Scanpix

Viidáseappot Værøyii

Værøy skuvla ja- musihkkakorpsa čuojahii go Gonagasfanas Gonagasbárain njozet siiggaid govdubrukka lusa Værøyas eske veaigin. Sátnejođiheaddji Dagfinn Arntsen vuostáiválddii Gonagas Haralda ja Dronnet Sonja ja vulggii sudnuin gili áibbas ođđa mánáidgárdái, gosa suohkan lei bovden stuora álbmotfestii.

Sara, Sondre ja Mikael vurdet Gonagasbára. Sis leat lieđit Gonagassii ja Dronnegii. Govva: Sven Gj. Gjeruldsen, Gonagaslaš hoavva

Máilmmi buoremus lovttaguolli

Mátkkoštettiin mánáidgárdái beasai Gonagasbárra gullat Værøy ealáhusaid birra. Álggos sii bisánedje Brødrene Andreassen fitnodagas, mii lea ollu jagiid juo leamaš okta dán riikka stuorámus lovttaguollebuvttadeaddji. Gonagas ja Dronnet beasaiga gullat mot lovttaguolli ráhkaduvvo – dat lea goikeguolli maid luvvadit ja lovttadit ceahkis ceahkkái. Soai beasaiga maid máistet lovttaguoli. Brødrene Andreassen buvttada 400 tonna jahkásaččat lovttaguolleáigge, ja diibmá válljejuvvui dát fitnodat “Máilmmi buoremus lovttaguoli” buvttadeaddji fitnodahkan.

Lundehund/Bovttášbeana

Bovttášbeana lea boares norgga beananálli, mas lea áibbas earenoamáš anatomalaš iešvuođat mii dahká ahte dat lea hui čeahppi bivdit bovttáš lottiid ráhpis eatnamiin. Birrasii 1940:s lei diet beananálli goasii oalát juo jávkamin. Áidna bovttášbeana olles máilmmis gávdnui Måstad gilážis Værøyas.

Muhtun beanabiebmi Østlánddas oaččui muhtun vielpáid ja nu son álggii dán beananáli biebmat – ja dat gájui ge dán náli. Måstad beatnagat jápme 2. máilmmisoađis go daidda njoamui vielppesdávda. Gonagasbárra beasai gullat man stuora árvu bovttášbeatnagis lei Værøyas ovdalaš áiggiid, Måstad birra ja mot lávejedje bovttážiid bivdit.

Mánát guovddážis

Mánát ledje guovddážis Værøy álbmotfeasttas, ja olbmot illosedje sakka go Dronnet almmuhii ođđa mánáidgárddi almmolaččat rahppojuvvon. Jođiheaddji Eirin Christensen muitalii Gonagassii ja Dronnegii dan ođđa ja ođđaáigásaš mánáidgárddi birra, ja sii vácce ja gehčče mánáidgárddi. Doppe ledje mánát olles bargguin, ja Gonagasbárra beasai oaidnit čájáhusa "Vinterfiske på Værøy"/Værøy dálveguolásteapmi – mii lea mánáid iežaset dáidda.

Ella Sørheim (4) buorrestii Dronnega albmaládje go Gonagasbárra válddii earu Værøyain. Govva: Berit Roald / NTB Scanpix

Værøy guossástallan loahpahuvvo eahkes Lofuohta Værøy Brukkas, gos  suohkan lágida almmolaš mállásiid Gonagasbárrii. Ihttin loahpaheaba Gonagas Harald ja Dronnet Sonja iežaska fylkkamátkki Moskenesas. Dohko soai joavdaba diibmu 10.00.

 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas