Ruvdnaprinsabárra Addis Abebas
Odne álggaheigga Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa iežaska almmolaš mátkkisteaskka Etiopias.
Ruvdnaprinsabárra galgá moadde beaivvi dás ovddos čuovvut prográmma masa leat biddjon ollu lágideamit.
Eksellense Presideanta Mulatu Teshome ja roavvá Meaza Abraha sávaiga Presideantagárdima olggobealde odne ovdalgaskabeaivvi Ruvdnaprinsabárrii buresboahtima Etiopiai ja Addis Abebai. Presideanta ja Ruvdnaprinsa inspiseriiga ovttas našunálagarden gudnikompaniija, ja goappešat riikkaid našunálalávlagat čuojahuvvo dan allaáiggálaš seremoniijas.
Bilaterála ságastallamat
Presideantagárdimis čoahkkaneigga Presideanta Teshome ja Ruvdnaprinsa ságastallat, ovdal go Norgga ja Etiopia almmolaš sáttagottit álggahedje viidát čoahkkima.
Etiopia lea dehálaš guhkitáiggi vuollái doaibmaoasálaš Norgii . Mis leat oktasaš beroštumit ja ovttasbargu lea juo jođus mii guoská áššiide nugo ráfi ja sihkarvuohta, dálkkádagat, nanu guoddilis ovdáneapmi, oahppu, dásseárvu, gávppašeapmi, migrašuvdna ja máilmmiortnet maid ON jođiha.
Ruvdnaprinsa Haakon ja Presideanta Mulatu Teshome ságastallamin. Govva: Vidar Ruud, NTB scanpix
Maŋŋel ságastallamiid beasai Ruvdnaprinsabárra čuovvut dehálaš soahpamuša vuolláičállima, mas Etiopia eiseválddit ja Yara sohpe mo buvttadit kaliuma gieddeduktagiid buvttadeapmái.
Lunša FN-ovddasteddjiiguin
Lunšša oktavuođas beasai Ruvdnaprinsabárra deaivvadit olbmuiguin geat ovddastedje gávcci ON-orgána. Olgoriikadepartemeantta stáhtačálli Tone Skogen ja ambassadevra Andreas Gaarder leigga maid fárus lunššas, gos ON ovddasteaddjit muitaledje iežaset iešguđetlágan operašuvnnaid birra Etiopias.
Stuora ealáhusdelegašuvdna
Sullii 50 olbmo leat mielde ealáhusdelegašuvnnas mii čuovvu Ruvdnaprinsabára dán guossástallanmátkkis. Sii ovddastit gávppašeami ja investeremiid eanadoalu ja buhtis energiija suorggis. Ja daidda lassin vel ovddasteaddjit geain leat beroštumit humaniteara márkaniid čovdosiidda.
Ruvdnaprinseassa doallamin rahpansártni ealáhussemináras Addis. Govva: Vidar Ruud / NTB scanpix
Etiopia lea bures ovdánan ekonomalaččat maŋemus logi jagiin ja sin mihttomearri lea 2015 rádjái šaddat gaskamearálaš dienasriikan. Danin lea ge min guovtti riikka ealáhusovttasbarggus vel eanet mearkkašupmi.
Ruvdnaprinseassa Mette-Marit doalai rahpansártni ealáhussemináras. Dan seminára čuovui maid Presideanta, ja dat čájeha ge man dehálaš ealáhusovttasbargu lea.
Ruvdnaprinsabárra olggobealde Afrihká uniovnna váldokantuvrraid. Govva: Vidar Ruud, NTB scanpix
Afrihká uniovnna guossis
Addis Abeba lea Afrihká uniovnna, AU, váldobáiki. AU lea šaddan ain dehálit oktasašbáikin ráfi ja sihkarvuođa, demokratiija, olmmošvuoigatvuođaid ja sosiála ja ekonomalaš ovttaiduhttima ovddidanbargguin – nugo daddjo earet eará agendas «Afrihká 2063».
Ruvdnaprinsabárra beasai deaivvadit AU-kommišuvnna jođiheddjiin Moussa Faki Mahamat su kantuvrras, mii lea ođđa AU-visttis. Dan maŋŋel doalai Ruvdnaprinsa Haakon sártni Permanent Representatives' Commiteas, historjjálaš AU-sálas. Ruvdnaprinsa Haakon deattihii AU ovttasbarggu golbma cakki; ráfi ja sihkarvuohta, stivren ja olmmošvuoigatvuođat, ja nanu guoddilis ođđa bargosajiid ásaheapmi.
Ruvdnaprinsa Haakon deattuhii man dehálaš sadji Afrihká uniovnnas lea. Dá lea Ruvdnaprinsabárra ovttas uniovnna ovddasteddjiiguin sin váldokantuvrrain Addisas. Govva: Vidar Ruud / NTB scanpix
Čoahkkin loahpahuvvui ovddasteddjiid vuostáiváldin lágidemiin.
Loahpaheapmi Presideantagárdimis
Odne eahkes leaba Ruvdnaprinsa Haakon ja Ruvdnaprinseassa Mette-Marit stuora bankeahtas Presideantagárdimis mii lágiduvvo guossástallamii gudnin. Ruvdnaprinsa gesii loahpahansártnistis guossoheddjiide ovdan máŋga ášši mat leat oktasaččat min guovtti riikkas:
"Despite the apparent differences between our two countries, I have come to realise that we also have quite a few things in common: In both our countries, our lives are closely intertwined with the nature that surrounds us. The forests, the fields and the mountains are a very real part of our lives, not just a beautiful backdrop. We have a joint commitment to combating climate change and preventing global warming from harming present and future generations. We have cooperated closely on addressing the financing needs for the ambitious Agenda 2030 and the Sustainable Development Goals. And we have a joint commitment to improving quality of education, with a special focus on girls’ education. This is a topic very close to my heart – also as a father."
Ihttin joatkašuvvá mátkki, ja de lea dearvvašvuohta ja oahppu, nanu guoddilis eanadoallu ja olmmošvuoigatvuođat prográmmas.
Fakta om Etiopia
Hovedstad: Addis Abeba.
Størrelse: 1 104 300 km² (Norge: 385 186 km²)
Befolkning 2016: Anslått til i overkant av 102 millioner
Offisielle språk: Amharisk - men over 80 ulike språk er i bruk.
Religion: Kristendom (63 %), Islam (34 %), Tradisjonell (3 %)
Styresett: Forbundsrepublikk
Statsoverhode 2017: President Mulatu Teshome
Norge og Etiopia samarbeider innenfor tema som fred og sikkerhet, klima, bærekraftig utvikling, utdanning, likestilling, handel, migrasjon og en FN-ledet verdensorden. Næringslivssamarbeidet er økende.
Etiopia kan føre sin historie tilbake til flere hundre år før Kristi fødsel, og har aldri vært underlagt noen kolonimakt. Addis Abeba regnes som den politiske hovedstaden i Afrika, og Den Afrikanske Union (AU) har hovedkvarter her.
Kilde: UD / Wikipedia
- Official visit to Ethiopia: Statement (Sáhkavuorru)
- Official visit to Ethiopia: Opening of business seminar (Sáhkavuorru)
- Official visit to Ethiopia: Address to the PRC of the African Union (Sáhkavuorru)
- Official visit to Ethiopia: State Banquet in Addis Ababa (Sáhkavuorru)
- Dearvvašvuohta ja dálkkádagat agendas (Ođas)
- Finaiga báhtareddjiid Hitsats leairras (Ođas)
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.

Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.