Guollelihkku Sáččás
Dál lea árbevirolaš gođđodorskebivddu áigi. Odne beasai Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa čuovvut guollebivddu Senjaland guollebivdinfatnasis.
Ruvdnaprinsa joavddai Sážžái ikte, ja guossástallama álggii albma guollemállásiin. Ja diehttelas guossehuvvui vuoivvasguolli, ja goahkkan ledje goahkat iešguđet guovlluin máilmmis, sin fárus maiddái Norgga Riikkagoahkaidsearvvi bealis Jostein Medhus.
Dorskenjuokčamat
Diibmu 08.00 eske iđđes bođii Ruvdnaprinsa Haakon Gryllefjord guollevuostáiváldinbáikái. Ruvdnaprinsa beasai dan doaimma oaidnit, ja beasai maiddái oaidnit movt čuhppet dorskenjuokčamiid. Dat lea hui dábálaš bargu skuvlanuoraide guollebivdohápmaniin, mainna sii dinejit oalle bures dan áigge go lea diet guollebivdu. Odne gal nuorat ledje mihá jođáneappot čuohppat go Ruvdnaprinsa, gii maid beasai geahččalit čuohppat dorskenjuokčamiid.
Dorskenjuovčča deaddá dábálaččat 30-40 grámma ja lea eanas guoli gáibbevuolli mii lea stuorámus oassi njuokčamis, muhto leat iešguđetlágan čuohppanvuogit. Steikejuvvon dorskenjuokčamat lea dábálaš borramuš riddoguovlluin, ja dál leat dorskenjuokčamat maid gávdnamis fiinna restoráŋŋain. Ja otná mátkkis ledje ge máŋga goahka mielde, sihke dán riikka ja olgoriikagoahkat, ja maiddái sii gilvaledje guhte lea dán bivdoáiggi jođáneamos čuohppat dorskenjuokčamiid.
Guollebivdui
Ja dasto sii dollejedje vuotnabivdui ja fahkonat čuvvo čađat guollebivdofatnasa. Ruvdnaprinsa Haakon beasai maid bivdit guliid Senjaland bivdofatnasis, ja son oaččui golbma dorski ja ovtta sáiddi.
Go ledje muhtun áiggi bivdán vuona alde, de máhcai fanas fas gáddái otnábeaivvi bivdduin, ja Ruvdnaprinsa Haakon stivrii ieš fatnasa kájái. Ja Ruvdnaprinsa beasai ge guollevuostáiváldinlanjas oaidnit movt sii barget guliin viidáseappot, movt čuhppet filean ja páhkkejit, ja son beasai maid oaidnit movt sihkkaraste kvalitehta ja dohkkehedje guliid maid son ieš lei bivdán.
Ovdal go vulggii viidáseappot, de son searvvai goahkaid searvái geat ledje mátkkis fárus, ja beasai máisttašit varas guolleborramušaid. Maŋŋelaš odne son galgá deaivvadit guollebivdiiguin Finnsnesas.
Gođđodorskebivdu
Go dorski boahtá Davvi - Norgga riddoguovlluid gođđobáikkiide gođđat, de álgá Norgga nannoseamos árbevirolaš guollebivdu: Namalassii gođđoguollebivdu: Lea gođđodorski mas vuššet vuoivvas ja meađđenguoli, ja dat lea herskoborramuš maid eanet ahte eanet olbmot leat borragoahtán. Eai ge dan bora dušše Norggas ja Ruoŧas, muhto dat sáddejuvvo maiddái Spania, Frankriika ja Italia márkaniidda, gos maiddái liikojit dasa hui bures.
Gođđoguollebivdu lea leamaš nu guhkes áiggi , arvat ovdal go historjjálaš gáldot olahit, ja dat lea dán áigge maiddái juoga maid turisttat liikojit čuovvut. Lofuohta áhpebivdu geasuha maid ollu turisttaid geat hálidit áhpeoavdduid návddašit.
Duohtavuođas lágiduvvo maid gođđobivddus máilmmimeasttirgilvu – dan jagi dat lágiduvvojit juo 25.geardde. Dat lágideapmi lea Svolværas njukčamánu 20. - 21. beivviid, ja dohko leat juo dieđihan nu ollu oasseváldit go lea vejolaš váldit fárrui.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.