Hopp til hovedinnhold

- Norga giitá din

Majestehta Gonagas čuovui Nuorta-Finnmárkku friddjanbeassan lágideami odne. Lea 70 jagi dan rájes sovjehtalaš soahteveagat bággejedje duiska okkupašuvdnafámu eret Girkonjárgga guovlluin.

25.10.2014

Dás dat álggii.  Nuorta-Finnmárkku friddjanbeassan loahpageahčen 2.máilmmisoađi min riikkas.

Dat allaáiggálaš dilálašvuohta lei Girkonjárgga márkanbáikkis, gos sihke Norgga ja Ruošša veteránat ledje fárus, ja nu maiddái Ruošša olgoriikkaministtar Sergej Lavrov. Gonagas Harald doalai sártni:

- Norga ii leat goassege vajáldahttán, ja ii áiggo goassege vajáldahttit dan stuora veahki maid min ruošša ránnját adde midjiide dalle go mii dan buot eanemusat dárbbašeimmet min friddjan beassamis. Máŋga čuođi sovjehtalaš soalddáha gahčče soahtešilljui Nuorta-Finnmárkkus 1944 čavčča. Dain lagabui 100.000 sovjehtalaš soahtefáŋggain mat sáddejuvvojedje Norgii, jápme badjel 13.000 ja sii vuoiŋŋadit Norgga eatnamis.

Mii eat maid goassege vajáldahtte maid sovjehtalaš álbmot barggai dan ovdii vai biellut jahkebeali maŋŋá fas besse čuodjat miehtá Eurohpá ja gulahit ahte soađi gillámušat ledje meaddel – ja ahte ráfi fas beasai láddet min nannámii.

Vestre gravlund girkoeatnamii  Oslos lea ceggejuvvon, seammaládje go maiddái dáppe Girkonjárggas, monumeanta sovjehtalaš soalddáhii muitun.  Dan čála lea oanehaš. Dasa leat dušše dát moadde sáni  čállojuvvon:

NORGA GIITÁ DIN

Golbma oktageardánis sáni. Muhto eambbo ii dárbbašuvvo ge. Dat gokčet daid dovdduid mat mis dalle ledje, ja dan maid mii dovdat dás odne maid.

 

Sátnejođiheaddji Cecilie Hansen manai sárdnestullui maŋŋel go Gonagas lei geargan. Maiddái son buvttii stuora giitosa veteránaide geat soađis ledje mielde ja sidjiide geat bajáshuksejedje Finnmárkku mii lei buot gutnan báhcán. Muhto son muittuhii maid dan movt min olbmot dalle šadde báhtarit soađis -  ja dakkár dili vásihit dál maid ollugat máilmmis. Dál leat mii geat eallit ráfis, geat sáhttit fállat veahki earáide.

Lieđđebidjan Soahteetniid monumeantta luhtte

Maŋŋel sártniid bijai Gonagas Harald lieđđekránssa Soahteetniid monumeantta lusa. Doppe dolle minuhta jaskatvuođa muitun ja dasto čuojahuvvo Ruošša ja Norgga našunálalávlagat.

Dasto bohte mánát – sihke sámi, dáru ja ruošša mánát – ja bidje liđiid monumeantta lusa.


Dasto mátkkoštii Gonagas Kong Harald Rádjeguovlomuseai, gos ollejedje sutnje čájehit museas ovdal lunšša. Ha das vulge mátkkálaččat Guovžajávrái.

Guovžajávri

Sovjehtalaš soalddáhat bohte Girkonjárgii mii lei buot billistuvvon, ja gos ii orron leamen oktage olmmoš. Muhto Guovžajávrri málbmaruvkkiide, sullii 10 kilomehtera lulábealde Girkonjárgga, ledje sullii 3.500 olbmo báhtaran soađis. Golggotmánu 25. beaivvi 1944 besse sii boahtit olggos fas beaivečuvgii ja besse dearvvahit Rukses soahteveaga friddjandahkkiid.

Sii čoahkkanedje Rørbuai – dat lei basadanviessu das lahkosis – ja das sii gesse bajás  Norgga leavgga. Dat lei vuosttaš leavga friddjanbeassan Norggas. Rørbua šattai dan friddjanbeassan riikkaoasi hálddahusguovddáš. Odne ledje muitodoalut maid dan viesus, ja doppe doalai sihke stáhtaministtar Erna Solberg  ja olgoriikkaministtar Sergej Lavrov sártni.

Ráfáiduhtte Rørbua ja 1944-  ruvkke

Odne ráfáiduhtte dieid dehálaš Finnmárkku – ja Norgga friddjandahkanmuittuid. Riikaantikvára Jørn Holme ja stivrajođiheaddji Felix Tschudi doaimmaheigga dien almmolaš mearkadilálašvuođa. Guovžajávrri skuvlla nuorat vázze ráidun olggos tuneallas, ja Norgga leavga gessojuvvui fas Rørbuai, lei dan áiggi dáhpáhusaid vihtan Are Vorren guhte gesii leavgga.

Rørbua lea leamaš heajos ortnegis, muhto maŋemus áiggiid leat čađahuvvon ollu sihkkarastin- ja divodanbarggut. Ja dasto dat lei gárvvis ráfimearkadilálašvuhtii.

Dearvvahii veteránaid

Maŋŋel lágideami olgun beasai Majestehta dearvvahit norgalaš ja ruošša veteránaid geat ledje fárus soahtamin Mátta-Várjjagis. Son oaččui maid vejolašvuođa dearvvahit vihttasa sis guđet riegádedje ruvkkiid siste 1944:s, ja maiddái ruvkegávpoga ustibiid ovddasteddjiid.

 

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas