Guossit Stuorabritannias
Odne álggaheaba Gonagaslaš Allavuohta Wales Prinsa ja Cornwall Hertuginne almmolaš guossástallama Norggas. Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba gussiid láidesteaddjit guossástallanáiggi, mii lea golbma beaivvi.
Prinsa ja Hertuginne fitnaba sihke Norggas, Ruoŧas ja Danmárkkus dán guossástallanmátkkis mii lea oassi Majestehta Dronnet Elisabetha diamántaávvudeamis. Dronnet lea leamaš 60 jagi brihttalaš truvnnos ja dat ávvuduvvo ollu doaluiguin dán jagi. Váldoávvudeapmi lea Stuorabrittanias álggugeahčen geassemánu.
Kránsabidjan
Almmolaš prográmma álggahuvvui seremoniijain Nasjonalmonumeantta luhtte Akershus latnis. Gonagas Harald ja Prinsa Charles inspiseriiga gudnigardena, ja de bijai Wales Prinsa lieđđekránssa dan monumeantta lusa mii lea ceggejuvvon muitun norgalaččaide geat gahčče 2.máilmmisoađis.
Maŋŋel dien seremoniija láidestii Gonagas Harald Prinssa Stáhtaministara kántuvrii, gos Prinsa Charles beasai deaivvadit Stáhtaministariin Jens Stoltenberg.
Suoidnemánu 22. beaivvi nuorat
Prinsa Charles ja Hertuginne Camilla leigga dovddahan ahte soai earenoamážit háliideaba deaivvadit nuoraid jođiheddjiiguin, ja odne veaigin mátkkoštedje ge gonagaslaš mátkkálaččat Nobel ráfiguovddážii gosa ledje čoahkkanan ollu Norgga nuoraidorganisašuvnnaid jođiheaddjit.
AUF jođiheaddji Eskil Pedersen sávai buresboahtima čoahkkima vuosttaš oassái. Dan oasis beasai Gonagasbárra, Prinsa ja Hertuginne humadit nuoraiguin geat besse heakkas suoidnemánu 22.beaivvi issoras báhčaleamis Utøyas.
Nuppi oasis čoahkkimis ledje mielde nuoraidovddasteaddjit čieža politihkalaš bellodagain main leat áirasat Stuoradikkis. Dasa lassin ledje mielde áirasat nealji eará nuoraidorganisašuvnnain. Ságastallamiid fádda lei movt oažžut nuoraid searvat ja beroštit: báikkálaččat, riikka dásis ja internašuvnnalaš dásis? Čoahkkin loahpahuvvui minikonsearttain Nobel ráfiguovddáža feastasálas, maid doaimmahii komponista, lávlu ja gitáračuojaheaddji Mikhael Paskalev.
Gallamállásat
Eahkes lágideigga Gonagas ja Dronnet mállásiid Prinsii ja Hertuginnii Gonagaslaš šloahtas. Mállásiin ledje sihke Ruvdnaprinsabárra, Prinseassa Märtha Louise ja Prinseassa Astrid.
Sártnistis mállásiid oktavuođas deattuhii Gonagas Stuorabrittania ja Norgga lagas oktavuođa, ja rámidii Dronnet Elisabetha guhkes ja alladássásaš ovddasteami iežas álbmoga ovddas:
Queen Elizabeth’s achievements as monarch are remarkable. Throughout her long reign she has served the British people with unfailing devotion, dignity and distinction. Hers has indeed been a lifetime of exceptional service. As monarch and head of state, she has inspired respect and admiration not only in Britain but all over the world.
Viidáseappot Bergenii
Iittin mátkkoštit Gonagasbárra, Prinsa Charles ja Hertuginne Camilla viidáseappot Bergenii, gos leat gonagaslaš gussiide plánen prográmma masa leat ollu čáhkkehan. Gonagas Harald ja Wales Prinsa galgaba fitnat dutkanfatnasis M/V Brennholm ja brihttalaš fregáhtas HMS Liverpool. Dan botta fitnaba ges Dronnet Sonja ja Cornwall Hertuginne luonddumánáidgárddis ja Grieg ruovttus, Troldhaugenis. Lágiduvvo maid oahpisteapmi, konsearta ja vuostáiváldin Haakonshallenis, ja guidemátkki Bryggenis.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2024 jahkeraportta
2024:s gallededje Gonagasviesu áirasat oktiibuot 42 suohkana ja fylkkamátkkit Agderii, Rogalándii ja Trøndelágii ledje stuorámus mátkkit. Gonagasviessu čađahii maiddái máŋgga olgoriikkamátkki Eurohpas, Amerihkás ja Gaska-Nuorttas. Oktiibuot ledje 743 virggálaš doaimma. Gonagasbárra lágidii maiddái njeallje stáhtaguossástallama ovtta jagis – juoga mii lea historjjálaš.

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.