- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.
Ovdalgaskabeaivve ollii Gonagasskiipa Norga Buvrovutnii. Kulturskuvlla musihkkajoavku Blåklokka čuojahii go Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet olliiga gáddái Buvrovuonas. Dat lea suohkanguovddáš Návvuonas mii lea Romssa davimus suohkan.
Dronnet Sonja ovdanbuvttii iežas dovdduid ja muitogovaid sártnistis:
- Ollu giitu dan liekkus vuostáiváldima ovddas maid moai Gonagasain letne vásihan Buvrovuonas čáppa Návvuonas! Lei hirbmat fiinna vásáhus borjjástit dán vuonas odne vaikko vel ii lean gal buot čábbámus dálki. Dii gal orrubehtet, nugo juo diehtit, báiti, šelges «luondduártnas 70 davvigrádas».
- Lehpet lihkolaččat go orrubehtet ná čáppa báikkis, gos lea nu stuorra kultuvrralaš searvevuohta, ja gos leat nu buorit vejolašvuođat eallit buori, guoddevaš eallima. Lean hui ilus go beasan leat dáppe davvin.
Hápmanhoavda Jan Inge Karlsen, sátnejođiheaddji Kai Petter Johansen ja politiijameašttir Astrid Nilsen sávve buresboahtima Gonagasbárrii, ja nuoramusat Martine Kaasen (5) ja Ingrid Amalie Olsen-Åsheim (6), geigiiga liđiid. Govva: Ola Vatn, Gonagaslaš hoavva.
Kultuvra ja searvevuohta
Maŋŋel go liđiid ledje geigen ja muđui sávvan buresboahtima, de válddii sátnejođiheaddji Gonagasbára mielde galledit njealljása geat čájehedje árbevirolaš dujiid, álbmotbiktasiid ja čiŋaid, vuollaga ja borramuša mii lea báikkálaččat buvttáduvvon.
Ole Jan Knutsen ja Karen Ellen Inga Eira čájeheigga árbevirolaš sámi dujiid ja dáidaga – olles proseassa ullu kárema rájes čuoldima rádjái. Golbma nuora ges čájehedje Návvuonabunáda, Návvuonagávtti ja Návvuona čikŋabiktasa, buot Davvi-Romssa musea hálddus. Helt Nord Lokalmat ja Kvænangen mikrobryggeri fálle iešguđetlágan báikkálaš máistovásáhusaid.
Moaddečuođi olbmo ledje čoahkkanan káijai gos viiddis prográmma speadjalastii Návvuona historjjá ja identitehta. Mánáidkoarra Samlingstund lávllui «Venner», ja mánát sávve buresboahtima golmma gillii: dárogillii, kvenagillii ja sámegillii – muittuhussan ahte guovvllus leat «golbma čeardda», mii maiddái boahtá ovdan suohkanmearkkas.
Dronnet Sonja. Govven: Ola Vatn, Gonagaslaš hoavva
Bjørn Kristian Henriksen Báttáris eret, Návvuonas, attii albma álggu lávdeprográmmii heavy metal gitáračuojahemiin. Govva: Ola Vatn, Gonagaslaš hoavva
Soahtemuittut
Dán jagi ávvudit ahte leat gollan 80 jagi dan rájes go beasaimet eret duiskalaččaid fámus ja soahtevásáhusat davvin ledje guovddáš fáddán Dronnet Sonja sártnis. Dronnet deattuhii dehálažžan váldit oahpu vássan áiggi historjjás.
– Dii dáppe Návvuonas massiibehtet measta visot. Duiskalaččat bolde din dáluid ja ruovttuid, ja dii šattaibehtet báhtareaddjin iežadet riikkas. (...) Čieža Návvuotnalačča masse heakkaset. Buohkaide dáppe čuhce dat vihtta ilgadis jagi garrasit.
"Soaitit oahppan ahte ráfi ja friddjavuohta mearkkaša visot? Ahte eat sáhte luohttit friddjavuođa bistit álohii, ahte mii baicca beaivválaččat ferte rahčat dan ovdii ahte friddjavuohta bistá. Ahte fertet várjalit demokratiija ja min árvvuid. Ja ahte dakkár servodat go mis lea, vuolgá das man bures eanetlohku váldá vára, ja ovttasbargá, unnitlogu joavkkuiguin.
Dronnet jearai maiddái leat go mii oahppan maidege soađis ja soahtefámu eretbeassamis. Son ieš attii vejolaš vástádusa:
– Soaitit oahppan ahte ráfi ja friddjavuohta mearkkaša visot? Ahte eat sáhte luohttit friddjavuođa bistit álohii, ahte mii baicca beaivválaččat ferte rahčat dan ovdii ahte friddjavuohta bistá. Ahte fertet várjalit demokratiija ja min árvvuid. Ja ahte dakkár servodat go mis lea, vuolgá das man bures eanetlohku váldá vára, ja ovttasbargá, unnitlogu joavkkuiguin.
Son namuhii maiddái dáruiduhttima dego sevdnjes kapihttalin historjjás, muhto deattuhii Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggu:
– Mun sávan ahte dát stuora ja dehálaš bargu sáhttá njulget muhtun boasttuvuođaid mat leat dahkkon, ja ahte mii buohkat sáhttit oahppa das. Ahte mii sáhttit eallit bures fárrolaga, nugo dii dahkabehtet dáppe dán máŋggabealat searvevuođas.
Juoigan ja máinnasteapmi
Prográmmas lei dasto juoigan, teáhter, máinnasteapmi ja jearahallamat sihke nuorain ja boarrásiin. Prográmmas lei oasáš Kvääniteáhtera čájálmasas "Oaidnemeahttun olbmot" ja dasto musihkka Kulturskuvlla rávesolbmuid koaras Simalango, Marit Karlsenis, Svein-Hugo Sørensenis ja Elida Olsenis.
Prográmma láidesteaddjit leigga Carina Olset ja Frank Jørstad. Govven: Ola Vatn, Gonagaslaš hoavva
Návvuona giellaguovddáža oahppit ovdanbukte kveana "Sääsket" -nammasaš hoahkama mii galggašii baldit eret čuoikkaid. Govva: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva
Ovdal go Gonagasbárra fas jorgalii sjaluppain, de beasaiga oaidnit historjjálaš njuohtama ja dán gova namma lea "Gudstjeneste i fangeleir i Nord-Norge" ("Ipmilbálvalus fáŋgaleairras Davvi-Norggas"). Dán lea dáiddár Per Krohg ráhkadan jagis 1942. Guro Isaksen ovdanbuvttii dán. Sátnejođiheaddji Kai Petter Johansen geigii skeaŋkka báikkálaš borramušaiguin ja juhkosiiguin ovdal go dahke earrodearvvuođaid govdunkáijas.
Vuostáiváldin Gonagasskiippas
Odne distaga lágideaba Gonagas ja Dronnet vuostáiváldima Gonagasskiippas giitosin buot dan ovddas maid leaba vásihan dan guovtti suohkanis maid leaba galledan Romssas. Sullii 50 guossi searvvis leat sii geat leat leamaš mielde dahkamin galledeami Báhccavuonas ja Návvuonas nu fiinna vásáhussan.
Gonagasbárraguovttos giittiiga fiinna beivviid ovddas Romssas, ja Mathis Eira rohttestii sihke Gonagasa ja Dronnet Sonja luđiid.
Gonagasskiipa áŋkorastojuvvon Buvrovuonas. Govva: Ola Vatn, Gonagaslaš hoavva
Dás joatkašuvvá mátki Svalbardii Gonagasakiippain.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.

Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2024 jahkeraportta
2024:s gallededje Gonagasviesu áirasat oktiibuot 42 suohkana ja fylkkamátkkit Agderii, Rogalándii ja Trøndelágii ledje stuorámus mátkkit. Gonagasviessu čađahii maiddái máŋgga olgoriikkamátkki Eurohpas, Amerihkás ja Gaska-Nuorttas. Oktiibuot ledje 743 virggálaš doaimma. Gonagasbárra lágidii maiddái njeallje stáhtaguossástallama ovtta jagis – juoga mii lea historjjálaš.