Čiŋada máttáráhku diademain
Gallamállásiin su 18-jagi ávvudeami oktavuođas čiŋada Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra diademain mii lea árbejuvvon Ruoŧa Prinseassa Ingeborga rájes. Prinseassa Ingeborg lea Majestehta Gonagasa ja dasto Prinseasa Ingrid Alexandra máttaráhku eadni.
Diademas leat diamánttat ja helmmot, ja badjel 120 jagi dás ovdal oaččui Prinseassa Ingeborg dán skeaŋkkan su isidis, Ruoŧa Prins Carl.
– Mearkkaša olu munnje ahte Prinseassa Ingrid Alexandra lea ožžon dán čiŋa, lohká Prinseassa Astrid.
Gonagas Olav, Prinseassa Ingeborg Ruoŧas, Prinseassa Astrid ja Ruvdnaprisa Harald jođus gallamállásiidda Ruvdnaprinsa 21. jagi ja válddálašvuođabeivvi oktavuođas jagis 1958. Dát lea maŋemus geardi go Prinseassa Ingeborg geavahii dán oaivečiŋa. Govva: Gonagaslaš čoakkáldagat
– Lea čáppa diadema mas leat diamantagierddut biddjon platinai ja dát gierddut leat dego ovttastahttjuvvon. Diamánta-ja helbmoboallooasit leat biddjon dasa maŋŋel. Áhkku ja áddjá leigga Parisas máilmmičájáhusas jagis 1900 go áddjá osttii dán diadema áhkkui, muitala Prinseassa Astrid.
Prinseassa Ingeborg oamastii muhtun lossa diademaid, ja dan lei su isit Prinsa Carl oaidnán. Máilmmičájáhusa oktavuođas fuomášii Prinsa dán diadema mii lei čájáhusas juveler Boucheron luhte. Ja son osttii dan.
– Áddjá osttii dán mu áhkkui go lei álkit ja geahpas dainna čiŋadit stuora, dehálaš oktavuođai, lohká Prinsaessa Astrid.
Prinseassa Ingeborg oaččui diadema skeaŋkkan isidis, Ruoŧa Prins Carlas. Govva: Gonagaslaš hoavva
Hálidii ahte Prinseassa árbe diadema
Go Prinseassa Ingeborg vádjolii, de árbii Prinseassa Ragnhild fru Lorentzen dán diadema. Prinsaessa Ragnhilda mánát adde diadema 18-jagi beaivve skeaŋkkan Prinseassa Ingrid Alexandrai. Lei Prinseassa Ragnhilda sávaldat ahte Prinseassa Ingrid Alexandra galggai oažžut áhku diadema, lohká Prinseassa Astrid.
Prinseassa Ingeborg guhte lea Prinseassa Ingrid Alexandra máttaráhku eadni, divttii su golbma nieidda dávjá lu0ikat su ciŋaid. Govain Ruvdnaprinsa Olav ja Ruvdnaprinseassa Märtha stuora mátkkis jagis 1939, oaidná ahte Ruvdnaprinseassa Märtha čiŋada su eatni diademain gallamállásiin Waldorf-Astorias New Yorkas. – Eadni oaččui diadema luoikkasin áhkus go eadni ja áhčči mátkkošteigga USAs, muitala Prinseassa Astrid.
Ruvdnaprinseassa Märtha su eatni diademain gallamállásiin Waldorf Astorias New Yorkas jagis 1939. Govva: Gonagaslaš čoakkáldagat
– Áhkku geavahii diadema viššálit nu guhká go elii. Maŋemus geardde go čiŋadii dáinna, lei mu vielja 21-jagi beaivvi ja válddálašvuođabeaivvi jagis 1958, loahpaha Prinseassa Astrid.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.