Fylkkamátkkis Davvi-Trøndelagas
Odne álggahii Ruvdnaprinsabárra golbma beaivvi guhku fylkkamátkki Davvi-Trøndelagas. Mátki bása lea Gonagasskiipa, ja eske iđđes bođii sjaluppen Øyrkollenii Høylanddas.
Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa galgaba guossástallan guhtta suohkana dáid beivviid: Høylandet, Namsskogan, Grong, Namsos, Fosnes, Flatanger ja Frosta.
Høylandet álggos
Guossástallan álggii buriin dálkkiin čáppa birrasis Øyrkollen báikkis Høylanddas.
"Lei jáhkitmeahttun čáppat borjjastit vuona sisa Høylanddas eske iđđes ja boahtit gáddái Øyrkollenis.""
Sátnejođiheaddji Hege Nordheim-Viken sávai buresboahtima, ja Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa asttaiga humadit lieđđemánáguoktáin, Karoline ja Jakob.
Ruvdnaprinsabárra beasai oaidnit oasi báikki kulturdoaimmain. Høylandet bearašteáhter čájehii čájáhusa "Sirkel av liv" , mii lea oassi čájáhusas "Løvenes konge" ja mánáidgárdemánát lávlo iežaset lávlaga Ruvdnaprinsabárrii.
"Livsgledebarnehagen" lávlla lea maid almmuhuvvon CD:s. Govva: Berit Roald, NTB Scanpix
Goavddis mii lei das lahkosis oaččuiga Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa veaháš borramuša ovdal go vulge viidáseappot Namsskoganii.
Luondu ja kultuvra Namsskoganis
Namsskogan bearašpárkkas lei Guovžabálggis vuordimin Ruvdnoprinsabára. Doppe gávdnojit sihke boraspiret ja eará stuora ja smávit eallit, ja dan báikkis lea maid okta dán riikka golmma boraspireguovddážiin. Guovddáža bargun lea addit objektiiva dieđuid dan golmma stuorimus boraspire birra mat gávdnojit Norgga luonddus – guovža, gumpe, geatki ja albbas.
Sihke geatki ja guossit orrot čájeheamen stuora beroštumi - muhto lei ge fargga biebmanáigi. Govva: Berit Roald / NTB Scanpix
Guovža lea stuorimus boraspire Norggas, ja Bearašpárkka guovža Odin deaddá 350 kilo ja lea ge stuorimus ealli doppe. Boraspirebagadalli Chrstina Maria Stølhaug muitalii párkka boraspiriid birra, ja makkár dilli guđege eallis lea friddja luonddus.
Párka lea stuora geahččanvearabáiki dán guovllus, ja dan namuhii ge Ruvdnaprinsa Haakon sártnistis veaháš maŋŋelaš: - Lea oba bures dahkkon go leat nagodan ásahit dákkár báikki mii geassá 50 000 olbmo deike juohke jagi, suohkanii gos ásset unnit go 1000 olbmo. Dii lehpet duođai nákcen ásahit juoidá mii geasuha sihke smávváid ja stuorráid, logai, Ruvdnaprinsa.
Trones jávregáttis
Trones jávregátti vistái ledje smávvát ja stuorrát čoahkkanan. Buot mánát báikkálaš golmma mánáidgárddiin Bamesebo, Labbetussen ja Tiriltoppen lávlo MOT-lávlaga Ruvdnaprinsii ja Ruvdnaprinsessii ovttas Namsskogan skuvlla mánáiguin.
Govva: Berit Roald, NTB scanpix
Maŋŋá Ruvdnaprinssa sártni, guoimmuhii Namsskogan lávlunjoavku osiiguin iešguđetlágan norgga lávlagiiguin, láidesteaddjin lei solista Bjørnar Sellin.
Miehtá dien báikki ledje buvrriid gos báikkálaš searvvit ja organisašuvnnat fálle iešguđetlágan doaimmaid, ja Ruvdnaprinsabárra bisánii máŋgasa lusa.
Oinniimet ahte Ruvdnaprinseassa lei čeahppi bálkestit ruovderieggáid/ skotthyllkasting. Govva: Berit Roald / NTB scanpix
Sámi lunša
Lunšaáigái ledje stuora goahtái gárvvistan borramuša, ja láidestedje luđiin olbmuid čohkkánsajiide. Guossohedje sihke Byrkijeguoli ja bohccobierggu guobbariiguin ja joŋaiguin, ja Algot Jåma muitalii lullisámi historjjá Ruvdnaprinsabárrii.
Maŋŋá dieid somás vásáhusaid Namsskoganis mátkkoštii Ruvdnaprinsabárra viidáseappot Kråangke
suohkanii, ja eahkes loahpahuvvojit beaivvi lágideamit konsearttain Namsosas. Dan birra sáhtát lohkat eanet go čuovut leaŋkalisttu dás olgešbealde.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.