Loahpaheapmi Milanos
Gonagasbára maŋemus stáhtaguossástallanbeaivi lei Milanos – Italia finánsaoaivegávpogis. Italia lea okta máilmmi stuorámus ekonomiijain ja lea dehálaš riika gávppašeami dáfus Norgii.
Norga ja Italia ovttasbarget juo máŋgga suorggis, muhto gávdnoše ain vejolašvuođat viiddidit dán ovttasbarggu. Eandalii energiijasuorggis leat ollu vejolašvuođat, čujuhii olgoriikkaministtar Børge Brende stáhtaguossástallama álggahettiin. Seminára man fáddan lei energiija mii vuhtiiváldá ruoná jurddašeami lei ge maiddái oassi Majestehtaguovtto Gonagasa ja Dronnega otná prográmmas.
Olju- ja energiijaministtar Tord Lien lei okta sis geain ovddemus lei sáhkavuorru semináras Italian-Norwegian Energy Dialogue: Solutions for the Future, gos ságastalle dehálaš gažaldagaid mat gusket innovatiiva teknologiijai, karbona vurkkodeapmái ja boahtteáiggi energiijagálduide.
Norgga doaimmat Italias
Seed Forum vuođđudus bargá dainna ahte čatnat oktii buriid fidnofuomášumiid vejolaš ruhtadeddjiiguin. Konseapta álggahuvvui Norggas jagis 2002, ja lea dál máilmmiviidosaš fierpmádat mas leat badjel 40 riikkaid ovddasteaddjit mielde. Gonagas Harald ja Dronnet Sonja čuovuiga vuođđudusa vuosttaš čoahkkima Italias odne, gos gründárat besse muitalit iežaset birra Italia ruhtaolbmuide ja ealáhusaid ovddasteddjiide. Gonagasbárra geavahii maid vejolašvuođa ságastallat eanet fitnohutkkiiguin.
Ja go sii fitne beakkán SDA Bocconi fitnodagas, de beasaiga Gonagas ja Dronnet maid deaivvadit norgalaš designeriiguin, geat studerejit ja barget Italia mohtaoaivegávpogis.
Ealáhuslunša
Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga maid ságastallat vel eanet Italia ealáhusaid ovddasteddjiiguin go leigga Norgga ambassadevrra Bjørn Grydeland lunšaguossin.
Gonagas Harald doalai sártni lunšša oktavuođas, mas čujuhii máŋga dehálaš suorggi Italia-Norgga gávpeovttasbarggus. Min guovtti riikka gávppašeami historjjá sáhttá guorrat gitta 1432 rádjái, diđii Gongaas muitalit, dalle go muhtun Italia olmmái bártahuvai fatnasiin olggobealde Røst:
- Trading relations between Norway and Italy date back to 1432, when Pietro Querini ended up shipwrecked on the island of Røst, in Lofoten in Northern Norway. Querini described how the local population generously took care of him and his crew during the winter. He brought back to Italy what has become a popular product,stoccafisso. Together with salmon, it remains among our most successful exports to Italy.
Maiddái biebmu lei albma norgalaš -italia ovttasbargu, dajai Gonagas Harald:
- Let us now enjoy the taste of Norwegian seafood prepared according to the best Italian gastronomic traditions. I am certain this will provide a delicious example of the match between Norwegian raw materials and Italian finesse and craftsmanship.
Norgga designa čájáhusas
Ventura Labrate báikkis lea hirbmat hušša dáid beivviid. Cuoŋománu 12. beaivvi rahppojuvvo dán jagi designašovva mas leat mielde badjel 160 čájeheaddji, dat lea oassi Milano Design Week 2016 lágideamis. Gonagasbárra beasai ovdagihtii oaidnit guokte Norgga čájáhusa "Structure – Norwegian contemporary crafts and design" og "Inside Wood".
"Structure" čájeha ođđa bargguid maid 26 norgalaš designera ja giehtadáiddaduojárat leat ráhkadan. Dan čájáhusas leat ollu viessodávvirat, keramihkka, čuovggat, tekstiillat ja stohpobiergasat – buot dat leat hábmejuvvon dán ovtta sáni vuolggabáikkis "struktuvra".
"Inside wood" lea áibbas earalágán čájáhus. Dás čalmmustit eksperimeanttaid ja bargovugiid ovddabeallái buktagiid. Čájehallanmátkkis beasai Gonagasbárra deaivvadit sihke studeanttaiguin ja Bergena Dáiddaallaskuvlla oahpaheddjiiguin, geat leat dáid čájáhusaid duogábealde.
Loahpalaš preassadeaivvadeapmi loahpahii Gonagasbára stáhtaguossástallama Italias. Dát lei 45. stáhtaguossástallan maid Gonagas ja Dronnet čađaheigga, ja sudno nubbe guossástallanmátki Italiai. Vuosttaš háve leigga soai doppe 2001:s.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.