Lihkku beivviin!
Árbevieru mielde lea Gonagasbearaš Šloahttabalkoŋggas dearvvaheamen mánáidtoga Oslos. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet ja Ruvdnaprinsabearaš bohte balkoŋgii veaháš ovdalaš bealoktanuppelogi, go mánáidtoga lahkonii Šloahttašilljui.
Ovdalaččas odne vuostáiválddii Ruvdnaprinsabearaš Askera mánáidtoga Skaugum olggobealde.
Linderud, Kastellet ja Akkarfjord skuvllat vácce ovddemusas dán jagi toga. Dan gudni ožžot dat skuvllat geain lea jorbajagi ávvudeapmi, ja dán jagi ávvuda Linderud skuvla 50jagi.
Historjá
Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ásaheigga 1906:s dan árbevieru ahte dearvvahit mánáidtoga Oslos Šloahttabálkoŋggas. Dan rájes leat sii čuvvon dien árbevieru čađat, earret 1910:s dalle go Dronnet Mauda áhčči, eŋgelas Gonagas Edward hávdáduvvui, ja soahtejagiid 1940-1944.
Dál lea miessemánu 17. beaivi ja mánáidtoga goasii seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš. Sáhtát lohkat eambbo miessemánu 17.beaivvi ávvudeami birra go čuovvut njuolaid duos olgešbealde.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.