7. Sámedikki allaáiggála rahpan
Mun sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji daguide ja sávan dan addat ávkin sámi álbmogii ja min riikii. Nie čudje Majestehta Gonagasa sánit go son rabai 7. Sámedikki odne.
Dievasčoahkkima jođiheaddji láidestii Majestehta Gonagasa ja Gonagasla Allavuođa Ruvdnaprinsa dievasčoahkkinsálii, gos Gonagassálmmain álggahedje dikki allaáiggála rahpandilálavuođa.
Marja Helena Fjellheim Mortensson doalai kulturbottoa ja dasto čuovui dievasčoahkkima jođiheaddji Jarle Jonassen buresboahtinsárdni. Dan maŋŋá rabai Gonagas Harald Sámedikki almmolaččat.
Sámediggi lea dehála ovddideaddji min oktasa servodahkii. Sámediggi lea barggustis bokte váikkuhan dasa ahte sámi kultuvra, giella ja servodateallin leat addan gievrrabun ja nannoseabbon, logai Gonagas Harald, gii maid rámidii sámi dáiddáriid ja kulturbargiid daid dehála bargguid ovddas maid sii doaimmahit sámi identitehta nannema oktavuođas.
Maŋŋel Gonagasa sártni bukte Norgga Stuoradiggi ja Ruoŧa ja Suoma Sámedikkit ieaset dearvuođaid.
Rahpandilálavuohta loahpahuvvui Sámisoga lávlagiin.
Sámediggi
Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon ásahus Norggas.7 válgabirrasis válljejuvvojit diggái 39 áirasa juohke njealját jagi. Lei Gonagas Olav V gii rabai vuostta Sámedikki golggotmánu 9.beaivvi 1989. Rahpandilálavuohta lágiduvvo juohke njealját jagi, ja otná rahpan lei 7. rahpandilálavuohta.
Sámediggi galgá nannet sápmelaččaid politihkala dili ja ovddidit sápmelaččaid berotumiid Norggas. Dat galgá váikkuhit dasa ahte sápmelaččat oon seammadássása ja rievttala meannudeami Norggas, ja galgá bargat láhčit dilálavuođaid nu ahte sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ja ovddidit ieaset giela, kultuvrra ja servodateallima.
Gonagas Harald rabai Sámediggevistti Kárájogas almmolaččat skábmamánu 2. beaivvi 2000. Dan visttis doaibmá sápmelaččaid álbmotválljejuvvon diggi ja doppe lea maid Norgga Sámedikki hálddahus.
(Gáldu: Samediggi.no)
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.