Abelbálkkaupmi 2013
Odne attii Majestehta Gonagas Harald Abelbálkkaumi, mas lea hui stuora mearkkaupmi, belgiija matematihkkárii Pierre Deligne. Deligne oau bálkkaumi danin go lea bargan earenoamá mearkkaanveara barggu algebra geometriija suorggis.
Abelbálkkaupmi addojuvvui dál 11. geardde, ja vieru mielde lágiduvvui bálkkaumi addindilálavuohta Universitehta Aulas Oslos. Bálkkaupmi lea 6 miljovnna ruvnno ja lea Norske Videnskaps-Akademi mii juohká bálkkaumi.
Pierre Delign oau bálkkaumi danin go lea bargan earenoamá mearkkaanveara barggu algebra geometriija suorggis, ja dan ovddas go su bargguin lea čađamearkkaahtti váikkuhus lohkoteoriijai, ovddastanteoriijai ja daidda gulleva surggiide.
Abellávdegoddi cealká: "Delignes beaktilis doahpagiin, fuomáumiin, bohtosiin ja metodain boahtá ain dás ovddos leat stuora mearkkaupmi algebra geometriija ovddideamis ja matematihka ovddideamis oppalohkái."
Ovdalgaskabeaivvi vuostáiválddii Gonagas bálkkaumi vuoiti audieanssas loahtas.
Abelbaŋkeahtta
Eahkes lei baŋkeahtta Akershus loahtas gudnin for Pierre Deligne. Gonagas lei doppe mállásiin, ja lei máhttoministtar Kristin Halvorsen guhte lei dilálavuođa láidesteaddji.
Ihttin doallá Abelbálkkaumi vuoiti bálkkaanlogaldallama Oslo Universitehtas. Son galgá maid leat gudniguossin go Anne-Mari Jensen oau Holmboebálkkaumi Oslo katedralskuvllas.
Abelbálkkaupmi
Abelbálkkaupmi lea oon namas Norgga matematihkkara Niels Henrik Abel maŋis, guhte ieas oanehis eallináiggis ollii ovddidit ollu teroriijaid mat adde áibbas mearrideaddjin dán fága ovddideamis.
Abel jámii tuberkulose dávddain 1829:s, ovdal go lei deavdán 27 jagi.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Logát Sámedikki rahpan
-Mun cealkkán Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji doibmii. Ja mun sávan ahte dat boahtá ávkin sámi álbmogii ja min šaddaneatnamii, celkkii Majestehta Gonagas rahpansártnistis gaskavahku.
- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.
Stuorát govva