Lihkku beivviin!
Odne lei Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa fárus ávvudeamen Sámeálbmot beaivvi ođđa Girkonjárgga skuvllas. Ruvdnaprinsa ságastalai ohppiiguin dan birra man mávssola lea leahket dakkárin go olmmo juo lea.
-Jáhkán mis buohkain lea seamma dárbu árvvusatnit ieamet ja min identitehta, logai Ruvdnaprinsa Haakon. Ja de lea ge hui dehála oahppat dovdat ieamet, geat mii leat ja makkár kultuvrrala ruohttasat mis leat. De addá geahppaseabbon eallit dakkárin go guhtege mis lea, ja soaitit de maid dovdat ahte mis lea eanet árvu. Ja de jáhkán maid addat álkibun deaivvadit earáiguin rabas ja buori lági mielde.
Danin lea ge buorre go mis lea dákkár beaivi gos beassat sámi álbmoga ávvudit.
Nuoraid proeavttat
Maŋŋel rahpama, oaččui Ruvdnaprinsa vejolavuođa geahčadit muhtun proeavttaid maiguin skuvlla oahppit barget. Álggos beasai gullat ja oaidnit juoiganproeavtta, mas ledje fárus 100 oahppi Sandnes, Girkonjárgga ja Bjørnevatn skuvllain, geat juige ja derpe rumbbuid. Ruvdnaprinsa beasai maid deaivvadit ohppiiguin geat barge tennjegiiguin ja bárgiidedje sámi báttiid.
Skuvlailjus ledje njoarostallamin, doppe čikče spárkkain ja ráhkadedje luonddubálgá. Ruvdnaprinsa beasai maid geahččalit njoarostit suohpaniin, ja son beasai maid máistet liepmabierggu maid oahppit iea ledje vuoan.
Sámeálbmot beaivi
Odne leat ollu lágideamit miehtá riikka. Earet eará galgá sámediggepresideanta Egil Olli doallat sáhkavuoru Girkonjárggas ja Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars fas Álttás.
Otná beaivi lágiduvvo muitun vuostta sámi riikkačoahkkima birra mii lágiduvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s. Dat lei vuostta geardi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasa sámi áiiguin gaskariikkalaččat. Sámeálbmot beaivi lágiduvvui vuostta geardde 1993:s.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.