Prinseassa Ragnhild hávdáduvvon
Prinseassa Ragnhild, Lorentzen roavvá hávdáduvvui Šloahttakapeallas bearjadaga. Prinseassa oađđái jaskadit iežas ruovttus Rio de Janeiros Brasilas čakčamánu 16. beaivvi ja šattai 82 jagi boaris.
Májestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet, Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinseassa, Prinseassa Astrid, Ferner roavvá ja Prinseassa Märtha Louise čuvvo hávdádeami.
Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinseassa Victoria ovddastii Ruoŧa Gonagasviesu, ja stuoradiggepresideanta Dag Terje Andersen, stáhtaministtar Jens Stoltenberg, suodjalushoavda Harald Sunde, fylkamánne Valgerd Svarstad Haugland, alimusrievttiduopmár Toril Marie Øie ja Oslo-sátnejođiheaddji Fabian Stang ovddastedje almmolaš Norgga.
Hávdádeapmi ja vuostáiváldin
Šloahttakapealla koaras lei Prinseassa gistu katafalk alde, čiŋahuvvon Norgga leavggain.Kapealla lei čiŋahuvvon liđiiguin ja kránssaiguin bearrašis ja ustibiin.
Haakon Lorentzen doalai eadnásis muitosártni hávdádeamis. Biskop Ole Christian Kvarme sárdnidii ovttas duopmoproavasiin Olav Dag Hauge.
Dan maŋŋil lei Gonagasbárra bovden vuostáiváldimii Gonagaslaš šloahtas.
Asker girku
Gistu ja dan čuovvut ja lagamus bearaš guđđe Šlohte váldopoarttas diibmu 14.30.
Prinseassa Ragnhild, Lorentzen roavvá biddjojuvvui vuoiŋŋadussii Asker girkus. Dušše lagamus bearaš lei mielde vitkandilálašvuođas.
Gisttu vuostáiváldin
Lávvordateahket leigga Gonagas Harald ja Prinseassa Astrid, Ferner roavvá Gardermoenis vuostáiváldime iežaska oappá gisttu. Prinseassa isit Erling Lorentzen ja guovttes sudno mánáin ledje maid doppe.
Prinseassa lei riegdána geassemánu 9. beaivvi 1930 Gonagaslaš šloahtas Oslos ja lei Gonagas Olav ja Ruvdnaprinseassa Märtha boarraseamos mánná.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit

- Stuora illun beassat leat dáppe davvin
Návvuotna lei maŋemus bisánanbáiki Romssas dán jagáš fylkkamátkkis, man oktavuođas maiddái čađahuvvo guossástallan Svalbárddas. Dat lea Gonagasbára vuosttaš virggálaš galledeapmi suohkanis gos kveana, sámi ja norgga kultuvrrat ellet bálddalga.

Miessemánu 17. beaivvi ávvudeapmi
Gonagasbearaš lea badjel 100 jagi juo vuostáiváldán mánáidtogaid Šloahttabalkoŋggas Oslos. Dán árbevieru álggahii Gonagas Haakon 1906:s. Dál lea mánáidtoga ja miessemánu 17. beaivi measta seamma ášši, muhto nu ii leat álo leamaš.