Hopp til hovedinnhold

Gonagasa válljen

Geassemánu 7. beaivvi 1905 mearridii Stuoradiggi ahte Norga galggai cealkit iežas eret uniuvnnas Ruoŧain. Uniuvdnabieđganeapmi dagahii garra nákkuid dan hárrái makkár boahttevaš stáhtahápmi Norggas galggai leat. Garra fámut Gurutbellodaga siskkobealde ákkastalle ahte Norga galggai šaddat republihkka stáhtan. Gažaldat biddjojuvvui loahpas álbmotjienasteapmái.

Uniuvnna loahpaheami oktavuođas bivddii Stuoradiggi Gonagas Oscara lobi oažžut Bernadotte-sogalaš prinssa Norgga ođđa gonagassan. Dát evttohus lei jurddašuvvan soabalašvuođa ásaheapmin dakkár áiggis go Norgga ja Ruoŧa gaskavuohta lei hui gealdagasas. Muhto Gonagas Oscar hilggui dan fálaldaga.

Dánska prinsa

Juo ovdal go Gonagas Oscar lei hilgon fálaldaga, ledje namahan eará prinssa vejolaš gonagasálgun. Jurddašuvvon kandidáhtta lei Dánmárkku Prinsa Carl. Olgoritpolitihkalaš beroštumit gesse hui garrasit su guvlui. Dat nuorra Prinsa lei náitalan brihttalaš Prinseassa Maudain, maŋitáiggi Gonagas Edward VII ja Dronnet Alexandra nieiddain. Englándda doarjja lei hui dehálaš Norgii juste dien dilálašvuođas. Ja deattuhedje maid ahte báras lei bárdni gii sáhtii sihkkarastit árbenráiddu. Prinssa soga sáhtii guorrat maŋos gitta Hårfagre-sohkii ja eatnibealde gulai son Bernadotte sohkii.

Álbmotválljejuvvon Gonagas

1905 čavčča mielde bohte máŋgga bealis gáibádusat ahte Norga galggašii válljet republihkka stáhtastivrema. Ságat dáid digaštallamiid birra jovde maid Københámmanii. Ja danin celkkii Prinsa Carl ahte son lei mielas álgit gonagassan, jus dat lei dat maid norgga álbmot hálidii. Danin mearridedje čađahit álbmotjienasteami stáhtastivrenmálle hárrái.

Álbmotjienasteapmi čađahuvvui skábmamánu 12. ja 13. beivviid. 259 563 jienasteaddji dorjo monárkiija ja 69 264 jienastedje ahte galggašii ásahuvvot republihkka. Jienasteapmi attii Prinsa Carlii čielga fápmudusa norgga álbmogis. Skábmamánu 18. beaivvi sáddii Stuoradiggepresideanta Prinsii telegrámma ahte de dál sii formálalaččat fállet sutnje truvnno. Prinsa vuostáiválddii válljema, ja válddii nama Haakon VII. Su bárdni Alexander galggai boahtteáiggis váldit Olav nama.

Sierra našuvdna

Árrat iđđes skábmamánu 25. beaivvi borjjastii ođđa gonagasbearaš Oslovuona mielde dánska Gonagasskiippain "Dannebrog". Lei suhkkes mierká ja njeađggádat. Oscarsborg Festningas manaiga soai norgga mearrasuodjalusfatnasii "Heimdal" ja jotkkiiga mátkki oaivegávpogii.

Stáhtaministtar Michelsen dearvvahii ođđa gonagasa dáid sániiguin: "Lea measta 600 jagi gollan dan rájes Norgga álbmogis maŋemus leamaš su iežas gonagas. Ii goassege leat son leamaš áibbas min iežamet. Mii leat álo šaddan juogadit su earáiguin. Ii goassege leat sus leamaš ruoktu dáppe min gaskkas. Muhto doppe gos ruoktu lea, doppe lea maid váhneneana. Odne lea dilli earáhuvvan. Otná rájes boahtá Norgga nuorra gonagas hukset iežas boahttevaš ruovttu Norgga oaivegávpogii. Válljejuvvon friddja álbmogis friddja olmmožin gii galgá leat iežas riikka njunuš ja son galgá lea oalát min iežamet. Fas galgá norgalaččaid gonagas šaddat gievrras, čohkkejeaddji mearkan buot dán našuvnna bargguin, iešráđđejeaddji Norggas...".

Gonagas Haakon, Dronnet Maud ja Ruvdnaprinsa Olav vuostáiváldojuvvo Akershus Festning saluhtaiguin go bohte Osloi. Miehtá gávpoga čudje girkobiellut mearkkašahttin dihtii ahte dál lei riikkas su iežas gonagas. Haakon VII vuortnui váli riikka ráđđenhápmái Stuoradikkis skábmamánu 27. beaivvi 1905 ja geassemánu 22. beaivvi maŋit jagi ruvdnejuvvuiga ja vuoidamiin basuhuvvuiga Gonagas ja Dronnet Nidarosdomenis. Ruvdnen ja ođđasis ceggejuvvon gonagasriika šattai ollistuvvan, iešráđđejeaddji ja friddja Norgga govastus.

18.01.2009

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Gonagas Haakon boahtá Norgii skábmamánu 25. beaivvi 1905, Gonagas Olav vel salas (Govva: NRK vuorká)

Kong Haakon VII 1905

Kong Haakons ord til Statsminister Christian Michelsen på dekket av Heimdal ved ankomsten til Norge i 1905. Foto: De kongelige samlinger. Lydfilen tilhører Nasjonalbiblioteket.