Hopp til hovedinnhold

Gustaviánalaš kommoda

Ruoŧa dáiddasnihkkár Georg Haupt (1741 - 1784) namuhuvvo ebenistan, skatollráhkadeaddjin ja intarsiadáiddárin. Ebenista lea dáiddasnihkkár mii doaimmaha fiinna snihkkárbargguid ja bargá divrras muorrašlájaiguin.

Sátni lea vuolgán ibenholt sánis, mii lea muorrasorta maid dáiddasnihkkárat áinnas leat geavahan buot áiggiid.

Georg Haupt

Haupt nammaduvvui hoavvasnihkkárin ruoŧa gonagasvissui 1769:s ja son lohkko leat njunuš olmmožin gustaviánalaš stohpogálvvuid ja stohpodávviriid hábmemis.

Georg Haupt bajásšattai duddjon ja snihkken árbevieruin, sihke su áhčči ja áddjá leigga hoava stohppgálvosnihkkárat. Son gaccai oahpu bearraša bargolanjas ja oaččui dehálaš dáiddalaš jurddafáttaid olgoriikkalaš duodječehpiin. Gonagaslaš čoakkáldagain Stockholmas gávdnojit birrasii golbmatlot stohpodávvira maid Georg Haupt ja su bargolanja bargit leat snihkken.

Kungliga Slottet čájálmas

2006 rahppui stuora čájálmas Gonagaslaš Šloahtas/ Kungliga Slottet gos čájehedje ollu stohpodávviriid. Earet eará čájehedje doppe čállinbevddiid, kommodaid, skábiid, goarrunbevddiid ja seaŋggaid. Čájálmas govvidii Haupt bargguid ja čájehii maid movt son guhkes oahppomátkkis Eurohpás 1762 - 69 jagiin čohkkii vásáhusaid láidesteaddji atelierain Amsterdamas, Pariissas ja Londonis. Eará fáddá čájálmasas lei dat makkár mearkkašupmi ja váikkuheapmi Haupt bargguin lei sihke dan áiggi ja maŋitáiggi stohpogálvosnihkkáriidda Ruoŧas.

Kommoda

Gonagaslaš Šloahtas Oslos lea okta kommoda mii lea ráhkaduvvon Haupt bargolanjas. Kommoda lea Speajalsálas ovttas Dronnet Maud áiggi gollehuvvon stohpogálvvuiguin. Dasa lea čállojuvvon Sara Haupt, gii lei Georg Haupt leaska, ja danin mii oalle sihkkarit sáhttit dadjat ahte dat lea ráhkaduvvon 1784 – 1788 jagiin. 1788 lei dat jahki go Sara Haupt náitalii nuppes ja de loahpahuvvui Haupt fitnodat. Gonagas Carl Johan áiggi lei kommoda biddojuvvon dalá gonagasvissui, Paléet Christianias. Dál lea kommoda okta dain boarraseamos ja eanemus árvvus dávviriin Šloahta čoakkáldagas.

Haupt stohpogálvvut

Georg Haupt lei dovddus juo su iežas áiggis ja ain dál giddejit olbmot stuora beroštumi su stohpogálvvuide. Lea stohpogálvvuid hábmema ollisvuohta, ávnnasgeavaheapmi ja čavga hámiid ja rikkis hervemiid balánsa mii dahká daid nu earenoamáš čalbmáičuohccin. Leat ođđaklassihkalaš bronsaravddat, medaljoŋggat, duolbabáddehervemat ja earenoamáš hárvves muorrasorttaiguin hervemat mat dađistaga šadde Haupt bargguid dovdomearkan.

Eanas oassi Haupt bargolanja dávviriin leat dál gávdnamis ruoŧa šloahtain dahje hearrágárdimiin. Vaikko ruoŧa gonagasat ledje ge Haupt deháleamos kundarat, álggos gonagas Adolf Fredrik ja maŋŋá su Gustav III, de oaččui son maid eaŋkildiŋgojumiid alla olbmuin, nugo adeliidda gullevaččain, alit dási boargáriin ja diplomáhttii gullevaččain. Hauptdávvirat vuvdojuvvo hárve olgoriikkaide.

Ikea

Vaikko vel stohpogálvvut maid Haupt ráhkadii ledje ge hui divrasat ja earenoamážat, de dat aŋkke leat šaddan oassin ruoŧa álbmotruovttuin. Gaskkamuttos 1950-logu álggii IKEA ráhkadahttit kopiijaid Georg Haupt kommodas mii gullá Nordiska Museai. Govvakatalogain mat almmuhuvvo 1963:s, gohčoduvvojit diet stohpogálvvut Haupt N.M. Geavahuvvo riopalisander-, rosenmuorra- ja soahkeávdnasat, maid ledje herven dáid muorrasorttaiguin; kubamahogny, lind, limba, buksbom, váđir ja ameriikka valniehtti. Beslágat ledje ráhkaduvvon patinerejuvvom meissegis ja bajebealit ledje ráhkaduvvon marmoris. Kommodaide lei merkejuvvon boaldinmearkkain Evald Hermansson.

Signatuvra

Snihkkárčeahppi ieš, Georg Haupt, signerii eanas iežas bargguid, ja earenoamážit daid maid gonagasviessu diŋgui. Son ii steampilasten namas, muhto čálii čáppa giehtačállosiin: Georg Haupt, ja nama maŋŋái čálii vel ébébeniste du Roi, dahje hovschatullmakare.

Okta Haupt eanemus dovddus stohpogálvvuin lea Dronnet Lovisa Ulrika čállinbeavdi (1770, Drottningholm Slott), ja minerálskábe maid son ráhkadii Condé hertugii (1774, Château de Chantilly).

 

04.06.2012

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas