Riikaregáliat
Regáliat (gonagaslaš čiŋat ja dávvirat) leat symbolat mat galget čájehit Gonagasa fámu ja árvvu ja dan ahte lea monárkiija mii lea stáhta stivrenvuođđu. Sátni regalie boahtá latiinnalaš ”Rex” sánis, mii mearkkaša "dat mii lea gonagasa árvosaš".
Regáliaid deháleamos doaibma lei čadnojuvvon ruvdnemii, go Gonagas allamielalaš dilálašvuođas vihahuvvui virgásis. 1908:s sihkui Stuoradiggi ruvdnenparagráfa Vuođđolágas. Danin leaba ge Gonagas Haakon VII ja Dronnet Maud maŋemus norgga gonagasbárra mat leaba ruvdnejuvvon (1906), muhto sihke gonagasa ja dronnega ruvdna ledje biddjojuvvon allaáltárii dalle go Gonagas Harald ja Dronnet Sonja sivdnáduvvuiga 1991:s. Norgga regáliat leat lágiduvvon čájáhussan, ovttas eará ruvdnendávviriiguin, Norgga ruvdnenmuseas Erkebispegårdenis Troandimis.
Middelalderens kroninger
Vuosttaš norgga gonagas mii ruvdnejuvvui, lei Magnus Erlingsson jagis 1163. Dat norgga gonagaslaš čiŋat ja dávvirat mat álgoálggos leat leamaš, eai gávdno šat. Dat namuhuvvojit máŋgga sajes, earet eará Ruoŧa ságámuitalusain, muhto luottat nohket 1537:s. Muitalusaid mielde galgá Olav Engelbrektson, Norgga maŋemus earkabisma, váldán gonagasruvnno ja riikavearjju mielddis go báhtarii riikkas eret maŋŋá reformašuvnna. Son jámii dakka maŋŋá, ja ii leat vejolaš diehtit gosa regáliat leat šaddan.
Nye norske kronjuveler
Dalle go Norga lei Dánmárkku uniuvnnas, de čađahuvvo goappešat riikkaid ruvdnemat Dánmárkkus. Danin eai gávdnon ge sierra norgga regáliat dalle 1818:s go Carl Johan galggai ruvdnejuvvot. Gonagas čovddii ieš dien váttisvuođa – son osttii ieš sihke ruvnna ja eará čiŋaid ruvdnemii.
TIL SAMISK: Dei norske riksregaliane omfattar kongekrona, dronningkrona og arvefyrstekrona, Kongen og Dronninga sine rikseple og septer, salvingshornet og rikssverdet - i tillegg til to kroningskapper og riksbanner.
Kronene
Sátni ”Krone” boahtá latiinnalaš sánis – corona, mii mearkkaša kránsa. Ruvdna lea máŋggaid duhát jagiid geavahuvvon fámu ja árvvu čájehan mearkan, ja dat bođii Eurohpái Orientenis.
TIL SAMISK: Når dei norske mellomalderkongane vart krona, var det sannsynlegvis med ei open krone. Men frå slutten av 1500-talet vart kroner som er lukka på toppen ved hjelp av bøylar vanlege, både for monarken og dennes ektefelle. Dei norske kronene frå tida etter 1814 er bøylekroner - men tronfølgerens krone er open for å markere forskjellen i rang.
Riikaregáliat: Gonagasruvdna
Gonagasruvdna
Norgga gonagasruvnna lea ráhkadan ruoŧa gollečeahppi Olof Wihlborg. Dan diŋgui ja mávssii Gonagas Carl Johan iežas ruvdnemii 1818:s. Dainna ruvnnain leat njeallje gonagasa ruvdnejuvvon, ja dat leamaš oassin guovtti sivdnádallan seremoniijain. Go monárka jápmá, de biddjojuvvo ruvdna gisttu ala.
Hábmen
Ruvdna lea ráhkaduvvon sojahuvvon gollestoalppuin. Gávcci sojahuvvon, hervejuvvon gollestoalppu leat sojahuvvon ruvdnorieggás bajás ja suddet oktii gasku ruvnno alde, alit emálje jorbba vuolde, mii lea hervejuvvon gollenásttiiguin ja bearralbáttiin. Emáljejorbba alde lea ruossa mas leat guhtta ametystta. Njeallje dain sojahuvvon gollestoalppuin lea duolbasat ja leat hábmejuvvon golle áikalasttaiguin. Ja dan njealji eará stolpui leat čuhppojuvvon lasttat.
Gasku ruvnno ovddabealde lea stuora ruoná turmalin geađgi mii galgá leat addojuvvon skeaŋkan gonagassii brasiilla konsulas Stockholmas.
Purpurrukses fløyelsruvdnavuođđu lea hervejuvvon smávva ruvnnuiguin ja 50 bearraliin.
Ruvdna lea ráhkaduvvon 20 karat gollis, bearraliiguin ja iešguđetlágan edelgeđggiiguin: Ametyst, granat, opal, peridot, krysopras, topas, turmalin, safir ja smaragd.
Allodat: 24,5 cm
Diamettar: 18,5 cm
Deaddu: 1500 g.
Riikaregáliat: Dronnega ruvdna
Dronnega ruvdna
Dronnetruvnna leaba ráhkadan Erik Lundberg ja Marc Giron Stockholmas Dronnet Desirée plánejuvvon ruvdnemii 1830:s. Desirée lei Gonagas Carl Johana Dronnet, muhto ii lean ruvdnejuvvon suinna oktanis 1818:s. Muhto dát ruvdnen ii šaddan goassege čađahuvvot, ja dronnetruvdna lei vuosttaš geardde anus Dronnet Louise ruvdnemis 1860:s.
Hábmen
Dronnetruvdna lea hábmejuvvon gollesojuiguin. Sojut bohtet oktii čohkas, alit emálja riikaeappela vuolde, mii lea hervejuvvon bearralbáttiin ja bearralruossain. Ruvdnarieggá bajemus ravda lea maid hervejuvvon bearralbáttiin, mas leat 153 bearrala.
Purpurrukses fløyelvuođus leat dollanjuokčamat, mat leat gorrojuvvon 1578 unna binna bearralaččaiguin. Ruvdnarieggá váldo čikŋageađgi lea stuora ametysta.
Ruvdna lea ráhkaduvvon silbbas mii lea hui šealgadin gellehuvvon ja birassojut lea gollis. Dasa leat ráhkaduvvon ametyster, citriner, krysopraser ja topas hearvvat ja ollu bearralat leat vel čikŋan.
Allodat: 17 cm
Diamettar: 14 cm
Deaddu: 534 g.
Riikaregáliat: Árbefyrstaruvdna
Árbefyrstaruvdna
Árbefyrstaruvdna (truvdnoárbbolačča ruvdna) lea áidna Riikaregáliain mii lea ráhkaduvvon Norggas - ráhkaduvvui Christianas (Oslos) 1846:s. Dat ráhkaduvvui 1846:s, ja lei jurddašuvvon Ruvdnaprinsii Carlii (maŋŋil Gonagas Carl IV) dan oktavuođas go ledje ráhkkaneamen ruvdnet su váhnemiid, Gonagas Oscar I ja Dronnet Josefine.
Ruvnna ráhkadii gollečeahppi Herman Colbjørnsen Øyset Christianias (Oslos), muhto dan lea tevdnen Johannes Flintoe, gii maiddái lea ráhkadan oasi čiŋahemiin mat ledje Gonagaslaš šloahtas dalle go dat lei huksejuvvomen.
Muhto eai šaddan goassege Norggas ruvdnet Gonagas Oscar I ja Dronnet Josefine. Danin ii leat ge árbefyrstaruvdna goassege leamaš anus.
Hábmen
Ruvdna lea rabas ja das leat gávcci sárggi mat leat čiŋahuvvon edelgeđggiiguin ja bearraliiguin. Juohke sárggis lea stuora norgga bearal olggumusas. Gollebargu ruvnnas, sárggit ja sárggiid gaskka hervemat leat lieđit ja lasttat deaddeluvvon gollis. Geađgi mii lea gasku, lea faseahttašliipejuvvon ametyst.
Vuođđu lea purpurivnnát fløyel masa lea hervejuvvon gellehuvvon silbaárppuin.
Ruvdna lea ráhkaduvvon máŋggaivnnát gollis, ja dasa leat biddjojuvvon bearralat, edelgeađggit ja šliipejuvvon láse. Bearralat leat norgga sáivačáhcebearralat. Edelgeađggit leat ametysttat, peridoterat og citrinerat.
Allodat: 15 cm
Diamettar: 18 cm
Deaddu: 1030 g.
Riikaeappel
TIL SAMISK: Rikseplet er eit gamalt symbol på fyrstens makt og symboliserer jordkloden "halden i herskaren si hule hand".
orbadas ráđđejeaddji fápmomearkan lea geavahuvvon juo hellenistalaš áiggis. Romalaš keaisárat atne dan iežaset máilmmiráđđejumi symbolan, ja jorbadasa alde lei áinnas vel vuoitoipmil. 400-logu rájes biddjojuvvui vuoitoipmila sadjái ruossamearka. Ruossa govvida Kristusa bajemus hearrávuođa.
TIL SAMISK: Tradisjonen med å dele globen i ein nedre halvdel og to øvre fjerdedelar symboliserer verdsdelane ein kjente til i antikken: Europa, Afrika og Asia.
Etter tradisjonen frå kontinentet var rikseplet berre herskaren sitt maktsymbol. I 1568 innførte den svenske Kong Erik XIV rikseple óg for Dronninga, og denne tradisjonen vart òg følgd i Noreg.
Riikaregáliat: Riikaeappel
Riikaeappel
Norgga gonagasa riikaeappela lea ráhkadan Adolf Zethelius Stockholmas 1818:s. Dat lea okta dain gonagasdávviriin maid Gonagas Kong Carl Johan osttii iežas ruvdnemii. Dronnega riikaeappel ráhkaduvvui Dronnet Desideria plánejuvvon ruvdnemii 1830:s.
Gonagasa riikaeappel
Gonagasa riikaeappel lea ráhkaduvvon gellehuvvon silbbas. Jorbba birra lea ruvssuiguin hervejuvvon gollebáddi mii juohká jorbba bajit ja vuolit oassái. Bajit oasis lea sullasaš báddi. Riikaeappela bajemusas lea fas unna riikaeappelaš man alde lea siselerejuvvon latiinnalaš ruossa.
Allodat: 14 cm
Diamettar: 10 cm
Deaddu: 384 g.
Dronnega riikaeappel
Dat lea veaháš alladeabbu go gonagas riikaeappel. Báddi - hervejuvvon ametysttaiguin – juohká eappela guovtte sadjái, ja seammalágan báddi juohká bajit bealleoasi guovtti sadjái. Unna eappelaš alit emáljas lea bajemusas. Dat lea čiŋahuvvon báttiin mas leat 30 smávva bearrala, ja ruossa mii lea bajemusas lea hábmejuvvon gávcciin smávva bearraliin.
Allodat: 16 cm
Diamettar: 10 cm
Deaddu: 436 g.
Riikaregáliat: Spiiru
Spiiru
Gonagasa spiiru lea čábbát hervejuvvon silbasoabbi ja lea dološáiggi rájes juo leamaš gonagasa máilmmálaš fámu mearkan. Norgga gonagassoappi lea ráhkadan gollečeahppi Erik Adolf Zethelius Gonagas Karl Johan ruvdnemii 1818. Dronnega spiiru skáhppojuvvui plánejuvvon Dronnet Desirée ruvdnemii 1830:s, ja dan lea Erik Lundberg ráhkadan Stockholmas.
Gonagasa spiiru
Gonagasa spiiru lea ráhkaduvvon gellehuvvon silbbas ja lea hervejuvvon smávva ruvssuiguin, seammaládje go riikaeappel. Soappi bajit geaži hearvvat lea gollejuvvon lasttat, ja unna riikaeappelaš áibbas bajemusas.
Guhkkodat: 75 cm
Deaddu: 700 g.
Dronningas septer
Dronnega spiiru lea ráhkaduvvon gellehuvvon silbbas. Das leat eanet hervemat go gonagasa ráđđensoappis, das leat smávva ametysttat ja okta safira duddjojuvvon doallangeahčái.
Soabbegeažis leat njeallje lastta mat birastahttet guovddáža mas leat ametysttat. Vel gávcci eará ametystta heaŋgájit soabbegeažis.
Guhkkodat: 70 cm
Deaddu: 574 g.
Riikaregáliat: Vuoiddadančoarvi
Vuoiddadančoarvi
Dat árbevierru ahte vuoiddadit gonagasaid boahtá Gaskanuortan ja lea vuolgán Boares testameanttas. Seremoniija govvida ahte gonagas lea Ipmilis válljejuvvon ovddasteaddji.
Historjjálaččat lei nui ahte son gii galggai ruvdnejuvvot, galggai vuoiddaduvvot basuhuvvon olljuin. Su gállu, raddi ja giehtalađđasat galge vuoiddaduvvot. Dát seremoniija lei ruvdnendilálašvuođa deháleamos oassi, danin go de oaččui monárka Bassi Vuoiŋŋa fámu guoddit gonagasnoađi.
Hábmen
Vuoiddadanruvdno lea ráhkaduvvon gellehuvvon silbbas. Das lea empirestiilla álkis hápmi ja das leat unnán, muhto fiinna hervemat. Lohkis lea nađđa mii lea hábmejuvvon dego áikaniehtti, ja čoarvenjunis lea gonagasruvdna hearvan.
Allodat: 12,5 cm
Deaddu: 164 g.
Riikaregáliat: Riikavearju
Riikavearju
Norgga riikavearju lei álgoálggus Gonagas Carl Johana iežas. Carl Johan lei fránskalaš. Su namma lei Jean Baptiste Bernadotte, ja son čuovui militeara virgekarriere Napoleon áiggi. Keaisár galgá leat addán sutnje dán miehki dalle go nammadii Bernadotte fránskalaš marskálkan. Maŋŋil válljejuvvui Bernadotte ruoŧa ruvdnaprinsan ja oaččui mama Carl Johan, ja sus galgá leat dát miehkki leamaš mielde Leipzig soađis 1813:s, dalle go son soađái iežas ovdalaš keaisára vuostá.
Hábmen
Jus dát duođai lea marskálkka miehkki, de lea son ferten divuhit sihke miehkkebláđi, nađa ja skuohpu dan láhkái ahte dat galggai heivet riikavearjun.Miehkkebláđđi lea ráhkaduvvon stállis, dasa leat sárgojuvvon symbolat mat govvidit Norgga ja Ruoŧa uniuvnna, norgga riikavearju ja ruoŧa ”Tre Kronor”.
Nađđa lea ráhkaduvvon gellehuvvon bronssas mas leat perlemor hearvvat, ja nađđageahči lea hábmejuvvon áikaniehttin.
Dohpas leat áikalasttat ja perlemor hearvvat.
Lengde: 110 cm
Vekt: 1300 g.
Norges regalia: Kroningskappa
Kroningskappa
Regaliane omfattar òg fire kroningskapper. Kroningskappene har sitt opphav i kyrkjeleg drakttradisjon, og vart vanlege i Europa i mellomalderen. Den purpurfarga kappa var eit symbol på kongelig verdigheit.
I 1846 løyvde Stortinget midlar til fire nye kroningskapper – to til Kongen og to til Dronninga. Dei fire kappene er nesten identiske. Dei er i raud fløyel kanta med hermelin, i tillegg til ein stor hermelinskrage. Det som skil dei, er broderia.
To av kappene var applikert med opne fyrstekroner. Den som skulle kronast, bar si fyrstekappe i prosesjonen til Nidarosdomen for så å bli kledd av kappa under fyrste del av kroningsseremonien. Kroningskappa vart så henta frå høgaltaret der ho låg klar, og plassert rundt skuldrene til vedkommande. Denne kappa skil seg frå fyrstekappa ved at kronene som prydar ho er lukka.
Etter seremonien var Kongen (og Dronninga der det var aktuelt) ikledd kroningskappa, hadde krone på hovudet og rikseple og septer i hendene. Dette skjedde for siste gong under kroninga av Kong Haakon VII og Dronning Maud.