Njuike sisdollui

Norgga ovddasteaddjin olgoriikkas

Gonagasviessu ovddasta Norgga olgoriikkain, sihke earenoamáš dilálašvuođain ja eanet viiddis mátkkiin, nu go stáhtagalledemiin.

Stáhtagalledeami oktavuođas leat olu allaáiggálaš oasit, ja dávjá leat lieđđebidjamat našunala muitobácciide. Dás bidjá Gonagas liđiid Dovddakeahtes soalddáha hávdái stáhtagalledeamis Itálias. Govven: Lise Åserud, NTB

Gonagasviessu ovddasta Norgga iešguđetlágan dáhpáhusain ja doaluin olgoriikkas. Dát sáhttet leat ovdamearkka dihte ávvudoalut gos Norgii lea dehálaš oassálastit nu go Normandia gáddáiollema muitodoalut, Auschwitz friddjaluoitin dahje ođđa poava doabmaálgin.

Gonagasviessu doarju maid Norgga valáštallama, dáidaga ja kultuvrra go čuvvot stuorra valáštallandáhpáhusaid, rahpet čájáhusaid main leat Norgga dáiddáriid barggut dahje ovddidit Norgga girjjálašvuođa olgoriikkain.

Stáhtagalledeamis Norgga ovddas

Dronnega oahpistit Sámi paviljongas. Govven: OCA / Marta Buso

Stáhtagalledeamit

Stáhtagalledemiin leat ovddasteaddit iešguđet servodatsurggiin mieldemátkkošteaddjin, ja earenoamážit ealáhusaid ovddasteaddjit servet. Ulbmil lea hukset oktavuođaid ja nannet Norgga beroštumiid olgoriikkain.

Stáhtagalledemiide gullet muhtun fásta seremoniála oasit, nugo buresboahtinseremoniija, lieđđebidjan ja almmolaš gallamállásat. Galledeami oktavuođas čađahuvvoiit olu čoahkkimat sáttagottiiguin iešguđet dásis, leat konferánssat,kultuvrra ja ealáhusaid čalmmustahttin ja galledeamit sosiála-ja kulturásahusaide.

Go Gonagasbárra fitná stáhtagalledeamis olgoriikkain, de sudno čuovvu olgoritministtar ja eará ráđđehusovddasteaddjit. Go eará riikkaid stáhtaoaivámuččat bohtet stáhtagalledeapmái Norgii, de leaba Majestehta Gonagas ja Dronnet gussiid vuostáiváldit.

Stáhtagalledeamis Norgga ovddas

Gonagasbára galledeapmi Jordanii lei sutno olgoriikka stáhtagalledeapmi nummár 50. Govven: Heiko Junge, NTB
Kultuvra - nugo historjjálaš Petra, ealáhus, dutkan ja oahpahus leat dábálaš áššit stáhtagalledemiid prográmmas. Govven: Tom Hansen, Hansenfoto.no
Stáhtagalledeamis Kiinnás: Gonagasbára lieđđebidjan Álbmoga sáŋggáriid monumeantta luhtte. Govven: Heiko Junge, NTB
Argentinas Gonagas Harald ja Dronnet Sonja bálkesteigga liđiid Rio de la Plata johkii militeara diktatuvrra, 1976-1983, oaffáriid muitun, Govven: Heiko Junge / NTB
Gonagasskiippa Norgga sáhttá geavahit stáhtagalledemiin ja eará doaimmain go gaskkat ja geografiia dahká dan heivvolažžan. Dá lea virggálaš galledeamis Dánmárkkus, gos dánskalaš Gonagasskiipa Dannebrog čuovui Norgga Århusii. Govven: Mikkel Berg Pedersen / Scanpix

Eará stuora álmmolaš mátkkit

Maiddái Ruvdnaprinsabárra ovddasta Norgga almmolaš mátkkiin olgoriikkain. Diekkár galledeamit leat unnit seremoniála ja eai leat seamma ollu alimusdási čoahkkimat stáhtagalledeami elktui. Muhto ulbmil lea dat seamma: Hukset oktavuođaid ja nannet Norgga beroštumiid olgoriikkas.

Ealáhusat lea dábálaččat viidát mielde delegašuvnnain, sihke stáhtagalledemiin ja eará stuorra almmolaš mátkkiin. Go Gonagas Harald lei ruvdnaprinsa, de son dalle juo ovdánahtii rolla rahpat uvssaid Norgga ealáhusaid ovddas olgoriikkas. Dán rolla lea son doalahan gonagassan ja lea doaibma man Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon maiddái deattuha.

Stuora almmolaš olgoriikamátkkiin

Prinsa Daniel, Ruvdnaprinsaeassa Mette-Marit, Ruvdnaprinseassa Victoria ja Ruvdnaprinsa Haakon. Govven: Simen Løvberg Sund, Gonagaslaš hoavva.
Dronnet Sonja dearvvahii dáidaga, dujiid ja prošeavttaid čájeheddjiid ođđa visttis. Govven: Simen Sund, Gonagaslaš Hoavva.