Gonagas ja Suodjalus
Majestehta Gonagas lea riikka bajimus befálaalmmái. Son lea generála Eanansuodjalusas ja Áibmosuodjalusas ja admirála Mearrasuodjalusas.

Fápmu lea Gonagasas Stáhtaráđis, mii mearkkaša Ráđđehusas, mas lea alimus militeara ovddasvástádus soađis ja ráfiáiggis.
Militearaváldi lea delegerejuvvon Suodjalusa oaivámuččaide. Suodjalushoavda lea riikka alimus militeara ámmátalmmái, ja Ráđđehusa njunuš ráđđeaddi militeara gažaldagain.

Vuođđoláhka § 25
Gonagasas lea bajimus befálenváldi riikka eatnama ja mearrafámu badjel. Dan ii oaččo lasihit dahje geahpedit Stuorradikki miehtama haga. Dan ii oaččo bidjat vieris fámuid bálvalussii, ja ii oktage olgoriikka fámuid militearabargi, earret veahkkesoalddáhat vašálaččaid falleheami vuostá, galgga oažžut sisabeassama riikii almmá Stuorradikki lobi haga.
Lagas oktavuohta
Gonagas Harald čuovvola soahteveaga olles jagi. Son váldá vuostá Suodjalushoavdda, Soahteveaga operatiiva váldokantuvrra hoavdda ja Eanansoahteveaga, Mearrasoahteveaga, Áibmosuodjalusa ja Ruovttusuodjalusa hoavddaid fásta audienssain vai beassá gullat dili birra.
Gonagas oassálastá dehálaš seremoniijain ja muitodoaluin Suodjalusa hálddus ja lea máŋgii geigen Soahteruossa – mii lea Norgga alimus bálkkašupmi. Go Friddjavuođabeaivi ja Nationála veteránabeaivi ávvuduvvojit Akershusa ladnis miessemánu 8. beaivvi, de lea Gonagas oassálastán doaluin. Jagis 2021 almmustahtii Gonagas Harald Nationála veteránabácci Akershusa ladnis. Muitomearka gudnejahttá buot bargiid geat leat bálvalan riikkaidgaskasaš doaimmain 1945 rájes.
Gonagas Harald lea maiddái máŋgii galledan soahtehárjehallama Cold Response ja eará stuora hárjehallamiid. De besset lihtolaččaid ja eará ovttasbargoguimmiid ossodagat hárjehallet searvedoaimmaid gáibideaddji dálvedilis.


Gonagasa beaivválaš doaimmaide oažžu Gonagas veahki adjutánttas gii ordne ollu praktihkalaš áššiid.
Majestehta Gonagasa Garden ovddasvástida sihkarvuođa Šloahta, Bygdø Gonagasgárdina ja Skauguma birrasis. Gonagas Harald searvá Gardena árbevirolaš girkoparadii Oslo duopmogirkus ovdal juovllaid, ja ovdal son maid bearráigeahčai Gardena jahkásaččat. Dál lea Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa gii čađaha dán dárkkisteami Gonagasa ovddas.
Mearrasoahteveahka doaimmaha Gonagasskiipa ja láhčá dasa bargiid.

Guhkilmas linnját
Gonagas Harald čuovvu árbevieru gitta Gonagas Haakon VII rájes- ja doalvu dasto viidáseappot boahtteáigái Ruvdnaprinsa Haakonii ja Prinseassa Ingrid Alexandrai.
Gonagas Haakon lei oahppan mearraoffiseara ja doaimmai dakkár ámmáhis ovdal go válljejuvvui Norgga ođđa gonagassan jagis 1905. Gonagas Olav čađahii oahpu Soahteskuvllas, ja doaimmai earret eará gaskkohagaid suodjalushoavdan nuppi máilmmisoađis. Gonagas Harald gearggai Soahteskuvllas jagis 1959. Ruvdnaprinsa Haakon čuovvolii Gonagas Haakon VII mearradoaimma ja čađahii militearaoasi iežas oahpus Mearrasoahteskuvllas Bergenis. Prinseassa Ingrid Alexandra čađahii vuosttasgearddebálvalusa Inšenevrabataljovnnas Brigáda Nordas jagis 2025.
Guhkilmas linnját






