Njuike váldosisdollui

Fokus: Áhpi, biras ja guoddevašvuohta

Ruvdnaprinsa bargá viidát birasfáttain. Son atná fuola das ahte birasbealli váldojuvvo vuhtii ovddidanbargguin, teknologiija ovddidemiin ja innovašuvdnadoaimmain. Dasa lassin lea sus earenoamáš beroštupmi čuovvut ábi dearvvašvuođa ja polára gažaldagaid.

Obba máilmmi ja ábi dearvvašvuohta guoská midjiide buohkaide. Ruvdnaprinsa čalmmustahttá dan ahte buot olbmot máilmmis ellet seamma eallinvuorbbis mii guoská birasgažaldagaide. Seammás atná son erenoamáš fuola das ahte sii geain juo ovdalaččas lea heajumus dilli,  eanemus rašes olbmot ja guovllut máilmmis – sidjiide čuhcet heajut guvlui dálkkádat nuppástuvvamat buot garrasepmosit. Das lea sáhka nugo goikkádagaid ja dulvviid váikkuhusain, mat bággejit olbmuid báhtarussii, mat billistit servodagaid ja dahket biebmogilvima váttisin. Dát lea dávjá fáddán Ruvdnaprinssa ja ON ovddidanprográmma mátkkiin.

"Mii fertet ávkin atnit resurssaid – sihke ábis ja eatnama alde – nu jierpmálaččat ahte eat billis min maŋisbohttiid birgenlági.

Ruvdnaprinsa bargá áŋgirvuođain nanu guoddevašvuođa gažaldagaiguin olles máilmmi perspektiivvas: Mii fertet ávkin atnit resurssaid – sihke ábis ja eatnama alde – nu jierpmálaččat ahte eat billis min maŋisbohttiid birgenlági.

Ruvdnaprinssas lea stuora jáhkku teknologiijai. Son jáhkká ahte birassuodjaleapmi čuovvu lunddolaččat mielde go hutket ođđa fuomášumiid boahtteáigái, mat leat veahkkin midjiide. Ruvdnaprinsa  bargá maid nuorra gründariid ovddidemiin dán oktavuođas, ja čuovu maid eanet árbevirolaš ealáhusaid mat dađistaga jođihišgohtet doaimmaid eanet guoddevašvuođa jurdaga vuođul.

Ruvdnaprinsa  searvá áinnas stuora konferánssaide gos diet áššit leat fáddán, muhto seammás son hálida ja liiko ságastallat eaŋkil olbmuiguin ja fitnat smávva birrasiin gos leat bargamin gávdnat jierpmálaš čovdosiid min máilmmiviidosaš hástalusaide.


Ruvdnaprinsabárra guossástallamin Norgga biras- ja biodieđalaš teknonáveha Ås universitehtas. Dáppe dutket birassuodjaleaddji eanadoalu. Govva: Lise Åserud / NTB Scanpix

 
Ábi dearvvašvuohta

Ruvdnaprinsa  lea bajásšaddan bearrašis mii álo leamaš hui viššal borjjastit, danin oaččui ge son áigá juo beroštumi áhpái.  Nuppelotjahkásažžan álggii son áŋgirit surfet, ja dađistaga čuovui wake board ja kiting. Ruvdnaprinsii persovnnalaččat lea áhpi dehálaš virkkosmahttinbáiki gos oažžu ođđa fámuid. Norgga Ruvdnaprinsan lea sus beroštupmi oaidnit dan man stuora ja dehálaš resursa áhpi lea leamaš Norgii buot áiggiid čađa. Danin lea ábi dearvvašvuođadilli nu dehálaš sutnje.

Poláramátki

Oasi diein gažaldagain beasai Ruvdnaprinsa dutkat 2007:s ja 2008:s, go son lei gonagaslaš poláramátkkis Svalbardas ja Ruonáeatnamis ovttas Ruoŧa Ruvdnaprinseassain Victoria ja Danmárkku Ruvdnaprinssain Frederik.


Davviriikkalaš truvdnoárbbolaččat vulge poláramátkái Oden jiekŋacuvkenfatnasiin – oahppat ja giddet fuomášumi dálkkádatgažaldagaide. Govva: Veronica Melå, Gonagaslaš hoavva.


Jagi maŋŋil almmuhedje sii girjji Polartokt diein mátkki birra. Polára ja  arktihkalaš áššit ledje fas fáddán go Ruvdnaprinsabárra ovttas finai Lance dutkanskiippas olggobealde Svalbarda 2015:s.

 

 

06.09.2017

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:

Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Dánska TV 2 čuovui dan golbma skandinávalaš truvdnoárbbolačča, Ruvdnaprinssa Frederik, Ruvdnaprinseassa Victoria ja Ruvdnaprinssa Haakon, go sii ledje gonagaslaš poláramátkkis man ulbmil lei oainnusindahkat dálkkádagaid nuppástuvvamiid (dánskagillii, ruoŧagillii ja dárogillii). Govva: Dánska TV 2
Guoskevaš leaŋkkat